Sarnasusi Kuramaa piiskopkond ja Leedu suurvürstiriik
Kuramaa piiskopkond ja Leedu suurvürstiriik on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Katoliiklus, Kulmi piiskopkond, Kuralased, Kuramaa, Ladina keel, Läti, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Preisimaa, Riia peapiiskopkond, Rzeczpospolita, Saksa ordu, Vana-Liivimaa, 13. sajand.
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Kuramaa piiskopkond · Katoliiklus ja Leedu suurvürstiriik ·
Kulmi piiskopkond
Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.
Kulmi piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond · Kulmi piiskopkond ja Leedu suurvürstiriik ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Kuralased ja Kuramaa piiskopkond · Kuralased ja Leedu suurvürstiriik ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Kuramaa piiskopkond · Kuramaa ja Leedu suurvürstiriik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Kuramaa piiskopkond ja Ladina keel · Ladina keel ja Leedu suurvürstiriik ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Kuramaa piiskopkond ja Läti · Läti ja Leedu suurvürstiriik ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Kuramaa piiskopkond ja Liivi sõda · Leedu suurvürstiriik ja Liivi sõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Kuramaa piiskopkond ja Liivimaa ordu · Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ordu ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Kuramaa piiskopkond ja Mõõgavendade ordu · Leedu suurvürstiriik ja Mõõgavendade ordu ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Kuramaa piiskopkond ja Preisimaa · Leedu suurvürstiriik ja Preisimaa ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Leedu suurvürstiriik ja Riia peapiiskopkond ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Kuramaa piiskopkond ja Rzeczpospolita · Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Kuramaa piiskopkond ja Saksa ordu · Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Kuramaa piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Leedu suurvürstiriik ja Vana-Liivimaa ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Kuramaa piiskopkond · 13. sajand ja Leedu suurvürstiriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuramaa piiskopkond ja Leedu suurvürstiriik ühist
- Millised on sarnasused Kuramaa piiskopkond ja Leedu suurvürstiriik
Võrdlus Kuramaa piiskopkond ja Leedu suurvürstiriik
Kuramaa piiskopkond on 55 suhted, samas Leedu suurvürstiriik 372. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 3.51% = 15 / (55 + 372).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuramaa piiskopkond ja Leedu suurvürstiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: