Sarnasusi Kurdid ja Mägi-Karabahhi Vabariik
Kurdid ja Mägi-Karabahhi Vabariik on 6 ühist asja (Unioonpeedia): Araabia keel, Armeenia, Assüürlased, Iraan, Pärsia keel, Türgi keel.
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Araabia keel ja Kurdid · Araabia keel ja Mägi-Karabahhi Vabariik ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Kurdid · Armeenia ja Mägi-Karabahhi Vabariik ·
Assüürlased
Assüürlased ehk süürlased (ka: aisoorid) on rahvas Ees-Aasias.
Assüürlased ja Kurdid · Assüürlased ja Mägi-Karabahhi Vabariik ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Iraan ja Kurdid · Iraan ja Mägi-Karabahhi Vabariik ·
Pärsia keel
Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.
Kurdid ja Pärsia keel · Mägi-Karabahhi Vabariik ja Pärsia keel ·
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Kurdid ja Türgi keel · Mägi-Karabahhi Vabariik ja Türgi keel ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kurdid ja Mägi-Karabahhi Vabariik ühist
- Millised on sarnasused Kurdid ja Mägi-Karabahhi Vabariik
Võrdlus Kurdid ja Mägi-Karabahhi Vabariik
Kurdid on 47 suhted, samas Mägi-Karabahhi Vabariik 48. Kuna neil ühist 6, Jaccard indeks on 6.32% = 6 / (47 + 48).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kurdid ja Mägi-Karabahhi Vabariik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: