Sisukord
289 suhted: Abaja laht, Abruka, Adeele Jaago, Aleksander Poleštšuk, Alevik, Algmeridiaan, Andres Adamson, Anna Ivanovna, Anti Liiv, Arhitekt, Balthasar von Campenhausen (1745–1800), Balti raudtee, Baltimaad, Barokkarhitektuur, Bastion, Bürgermeister, Bernd Freytag von Loringhoven, Bolševikud, Brömsebro rahu, Brüssel, Christian IV, Christian Kuband, Eerik Haamer, Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eesti viikingiaeg, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, EKNK Kuressaare kogudus, Elisabet, Endel Varep, Esimene maailmasõda, Euroopa Parlament, Euroopa spordipealinn, FC Kuressaare, Ferrum (Kuressaare), Filmikunst, Filmioperaator, Filmirežissöör, Frederik II, Friedrich von Buxhoeveden, Garnison, Haeska mõis (Valjala), Halduskeskus, Hannes Nelis, Hannibal Sehested, ... Laienda indeks (239 rohkem) »
- Eesti linnad
- Kuressaare kreis
- Liivi laht
- Saaremaa
Abaja laht
Abaja laht kaardil Abaja laht ida poolt, vasakul silmapiiril Vassiklaid Abaja laht (keskkonnaregistri kood VEE3243040) on laht Saaremaa läänerannikul, Kihelkonna lahe kaugem kagupoolne sopp Papissaare poolsaarest kirdes.
Vaata Kuressaare ja Abaja laht
Abruka
Abruka (saksa keeles Abro) on saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Saaremaa vallas Roomassaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Vaata Kuressaare ja Abruka
Adeele Jaago
Adeele Jaago Adeele Jaago (kuni 2019. aastani Adeele Sepp; sündinud 10. novembril 1989 Kuressaares) on eesti näitleja ja lavastaja.
Vaata Kuressaare ja Adeele Jaago
Aleksander Poleštšuk
Aleksander Poleštšuk (8. juuli 1863 Kuressaare – 11. oktoober 1944 Kašpir Rudniki, Sõzran, Kuibõševi oblast) oli Eesti arhitekt, ehitusinsener ning arhitektuuri- ja ehitusõppejõud.
Vaata Kuressaare ja Aleksander Poleštšuk
Alevik
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.
Vaata Kuressaare ja Alevik
Algmeridiaan
Nullmeridiaan Greenwichis Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi.
Vaata Kuressaare ja Algmeridiaan
Andres Adamson
Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.
Vaata Kuressaare ja Andres Adamson
Anna Ivanovna
Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.
Vaata Kuressaare ja Anna Ivanovna
Anti Liiv
Dr Anti Liiv sügisel 2011 Pae tn 19 Anti Liiv (sündinud 16. märtsil 1946 Kuressaares) on eesti psühhiaater ja psühholoog.
Vaata Kuressaare ja Anti Liiv
Arhitekt
Arhitekt on ehitisi projekteeriv kunstnik.
Vaata Kuressaare ja Arhitekt
Balthasar von Campenhausen (1745–1800)
Balthasar von Campenhausen (1745–1800) Vabahärra Balthasar von Campenhausen (läti keeles Baltazars fon Kampenhauzens; vene keeles Балтазар Иванович Кампенгаузен) (28. november 1745 Ungurmuiža – 12. juuni 1800 Pädaste) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.
Vaata Kuressaare ja Balthasar von Campenhausen (1745–1800)
Balti raudtee
Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.
Vaata Kuressaare ja Balti raudtee
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Kuressaare ja Baltimaad
Barokkarhitektuur
Barokkarhitektuur on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud arhitektuur.
Vaata Kuressaare ja Barokkarhitektuur
Bastion
Väikse Rannavärava bastion Tallinnas Bastion on eenduv kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarpmüür).
Vaata Kuressaare ja Bastion
Bürgermeister
Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.
Vaata Kuressaare ja Bürgermeister
Bernd Freytag von Loringhoven
Alexander Otto Hermann Wolfgang Bernd Freiherr Freytag von Loringhoven (6. veebruar 1914 Kuressaare – 27. veebruar 2007 München) oli Wehrmachti staabiohvitser ja Hitleri kaaskondlane, kes ei jaganud natsistlikke vaateid.
Vaata Kuressaare ja Bernd Freytag von Loringhoven
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Vaata Kuressaare ja Bolševikud
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Vaata Kuressaare ja Brömsebro rahu
Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.
Vaata Kuressaare ja Brüssel
Christian IV
Christian IV. Portree autor: Pieter Isaacsz Christian IV (eestipäraselt ka Kristian IV; 12. aprill 1577 – 28. veebruar 1648) oli Taani kuningas 1588–1648.
Vaata Kuressaare ja Christian IV
Christian Kuband
Christian Kuband (surnud 21. juulil 1432) oli Saare-Lääne piiskop 1423–1432.
Vaata Kuressaare ja Christian Kuband
Eerik Haamer
Eerik Haamer (õieti Erich Haamer; 17. veebruar 1908 Kuressaare – 4. november 1994 Kungälv, Rootsi) oli eesti maalikunstnik.
Vaata Kuressaare ja Eerik Haamer
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Kuressaare ja Eesti
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Kuressaare ja Eesti esiajalugu
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (lühend EELK) on Eestis ja väliseestlaste seas tegutsev luterlik kirik.
Vaata Kuressaare ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli Eesti NSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan.
Vaata Kuressaare ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
Eesti omavalitsuste haldusreform
Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.
Vaata Kuressaare ja Eesti omavalitsuste haldusreform
Eesti viikingiaeg
Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.
Vaata Kuressaare ja Eesti viikingiaeg
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Vaata Kuressaare ja Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Kuressaare ja Eestlased
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Vaata Kuressaare ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
EKNK Kuressaare kogudus
Pastor Alur Õunpuu ja kirjanik Eve Juurik Nelikaare Kirikus 6. märtsil 2011 EKNK Kuressaare Kogudus kuulub koos Orissaare kogudusega Saare-Lääne praostkonda.
Vaata Kuressaare ja EKNK Kuressaare kogudus
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5.
Vaata Kuressaare ja Elisabet
Endel Varep
Endel Varep (3. september 1915 Staraja Russa – 13. aprill 1988) oli eesti geograaf, maastikuteadlane ja kartograafia ajaloolane.
Vaata Kuressaare ja Endel Varep
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Kuressaare ja Esimene maailmasõda
Euroopa Parlament
200px Euroopa Parlamendi hoone Brüsselis Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.
Vaata Kuressaare ja Euroopa Parlament
Euroopa spordipealinn
Millenniumi staadion Cardiffis, 2014. aasta Euroopa spordipealinnas Euroopa spordipealinn on nimetus, mida annab alates 2001.
Vaata Kuressaare ja Euroopa spordipealinn
FC Kuressaare
FC Kuressaare on 1997.
Vaata Kuressaare ja FC Kuressaare
Ferrum (Kuressaare)
Ferrum, 2. mai 2007 Ferrum on 2002.
Vaata Kuressaare ja Ferrum (Kuressaare)
Filmikunst
Muybridge'i järjend hobuse galopist Thomas Edison. Filmikunst ehk kinematograafia (vanakreeka keeles κίνημα kìnema ja γράφειν gràphein ehk 'liikumise talletamine') on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid.
Vaata Kuressaare ja Filmikunst
Filmioperaator
Moodsa tehnikaga filmioperaator Filmioperaator on vastava väljaõppega isik (operaator), kes filmib filmi- või videokaameraga filmi või telesaate jaoks filmimaterjali.
Vaata Kuressaare ja Filmioperaator
Filmirežissöör
Filmirežissöör ehk filmilavastaja on filmi tegemise loominguline, kunstiline juht.
Vaata Kuressaare ja Filmirežissöör
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Vaata Kuressaare ja Frederik II
Friedrich von Buxhoeveden
Friedrich von Buxhoeveden Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni ja tema järeltulijate vapp Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (4. september 1750 Võlla mõis, Muhu kihelkond – vkj. 23. august 1811 Koluvere loss) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, krahv aastast 1797, jalaväekindral aastast 1803.
Vaata Kuressaare ja Friedrich von Buxhoeveden
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Vaata Kuressaare ja Garnison
Haeska mõis (Valjala)
Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.
Vaata Kuressaare ja Haeska mõis (Valjala)
Halduskeskus
Halduskeskus on haldusüksuse asula, milles asuvad selle haldusüksuse haldusorganid.
Vaata Kuressaare ja Halduskeskus
Hannes Nelis
Hannes Nelis, 2022 Hannes Nelis (sündinud 15. jaanuaril 1965 Kuressaares) on eesti vaimulik (ka abiõpetaja ja hooldajaõpetaja).
Vaata Kuressaare ja Hannes Nelis
Hannibal Sehested
Hannibal Sehested. Karel van Manderi maal Krahv Hannibal Sehested (1609 Kuressaare linnus – 23. september 1666 Pariis) oli Taani riigitegelane.
Vaata Kuressaare ja Hannibal Sehested
Hartwig Arthur Ferdinand von Sass
Hartwig Arthur Ferdinand von Sass (8. juuli/20. juuli 1857 Loona mõis Kihelkonna kihelkond Kuressaare kreis – 12. aprill 1909 Kuressaare) oli baltisakslasest ajakirjanik Saaremaal.
Vaata Kuressaare ja Hartwig Arthur Ferdinand von Sass
Heli Lääts
Heli Lääts (kodanikunimi alates 1958. aastast Heli Saul; 24. juuni 1932 Kuressaare – 16. veebruar 2018) oli eesti laulja (metsosopran).
Vaata Kuressaare ja Heli Lääts
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Vaata Kuressaare ja Helsingi
Historitsism
Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840) Historitsistlik villa Bitterfeldis Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893 Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil Historitsistlik mööbel Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19.
Vaata Kuressaare ja Historitsism
Ida-Niidu
Ida-Niidu (lühend IN) on Kuressaare peamiselt paneelmajadega linnajagu, mis tekkis Eesti NSV perioodil kunagisse linnaserva.
Vaata Kuressaare ja Ida-Niidu
Ilmar Arens
Ilmar Arens (29. november 1912 Kuninga küla, Pärnu-Jaagupi kihelkond – 9. jaanuar 1994 Stockholm) oli eesti õigusajaloolane.
Vaata Kuressaare ja Ilmar Arens
Ilmar Raag
Ilmar Raag (2007)(foto: Indrek Kasesalu) Ilmar Raag (sündinud 21. mail 1968 Kuressaares) on eesti esseist, filmistsenarist ja -režissöör.
Vaata Kuressaare ja Ilmar Raag
Ilmar Torn
Ilmar Torn (1. jaanuar 1921 Kuressaare – 10. jaanuar 1999) oli eesti graafik ja karikaturist.
Vaata Kuressaare ja Ilmar Torn
Indrek Saar
Indrek Saar 2021. aasta Arvamusfestivalil Indrek Saar (sündinud 20. veebruaril 1973 Kuressaares (tollane Kingissepa)) on Eesti näitleja ja poliitik, XIV Riigikogu koosseisu liige.
Vaata Kuressaare ja Indrek Saar
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Kuressaare ja Ingeri
Ivar Ugi
Ivar Karl Ugi (9. september 1930 Kuressaare – 29. september 2005 München) oli Saksamaa keemik, kelle uurimisvaldkond oli põhiliselt orgaaniline keemia.
Vaata Kuressaare ja Ivar Ugi
Ivo Linna
Ivo Linna 1974. aastalFoto: Jaan Künnap Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on eesti poplaulja.
Vaata Kuressaare ja Ivo Linna
Jaagarahu lade
Lademe stratotüüp asub Jaagarahu karjääris Jaagarahu lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Vaata Kuressaare ja Jaagarahu lade
Jaan Tammsalu
advendiküünla süütamisel Raekoja platsil Tallinnas Jaan Tammsalu (sündinud 12. märtsil 1960 Kuressaares) on eesti vaimulik.
Vaata Kuressaare ja Jaan Tammsalu
Jaanus Tamkivi
Jaanus Tamkivi (sündinud 17. novembril 1959 Kuressaares "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 43) on Eesti poliitik, aastatel 2007–2011 oli keskkonnaminister.
Vaata Kuressaare ja Jaanus Tamkivi
Jaen Teär
Jaen Teär (24. märts 1854 – 16. juuni 1925) oli Saaremaa meremees, suurim laevaomanik ja Vilsandi päästejaama ülem.
Vaata Kuressaare ja Jaen Teär
Jänesteküla
Jänesteküla, Jäneseküla on asum Kuressaare Kesklinna linnajaos, mis tekkis kunagisse linnaserva, toonase Sepa tänava äärde (praeguse Vallimaa tänava keskosa ja Sepa tänav).
Vaata Kuressaare ja Jänesteküla
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Kuressaare ja Jüriöö ülestõus
Johannes (apostel)
Apostel Johannes, Zampieri õlimaal Johannes (heebrea keeles יוחנן בן זבדי Yohanan ben Zavdi; u 6 – u 100 pKr) oli Jeesuse kaheteistkümnest apostlist kõige noorem, kristliku pärimuse järgi piibli mitme raamatu autor.
Vaata Kuressaare ja Johannes (apostel)
Johannes Aavik
Johannes AavikJohannes Aavik (26. november (vkj) / 8. detsember 1880 Randvere küla, Laimjala vald, Saaremaa – 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Kuressaare ja Johannes Aavik
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Vaata Kuressaare ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Joosep Aavik
Joosep Aavik (17. november 1899 Kuressaare – 20. november 1989 Tallinn) oli eesti organist, koori- ja orkestrijuht ning muusikaõpetaja.
Vaata Kuressaare ja Joosep Aavik
Judo
Kyuzo Mifune (vasakul) ja Jigorō Kanō (paremal) ''Morote seoinage'' ehk üleõlaheide kahe käega Jigorō Kanō Judo ehk džuudo (jaapani keeles 柔道 jūdō (mõlemad vokaalid häälduvad jaapani keeles pikalt); 'pehme tee') on dr Jigorō Kanō (嘉納 治五郎 Kanō Jigorō, 1860–1938) loodud ning süstematiseeritud tänapäevane täiskontakne jūjutsul põhinev Jaapanist pärit võitluskunst ning võistlussport, mis loodi algselt terviklikuks füüsiliseks, vaimseks ning moraalseks praktiseerimiseks.
Vaata Kuressaare ja Judo
Juhan Tuuling
Juhan Tuuling (kuni 23. detsembrini 1938 Johannes Tuling, 12. aprill 1897 Kuressaare – 23. oktoober 1946 Kopenhaagen, Taani kuningriik) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja Saksa sõjaväelane (SS-Standartenführer) Teises maailmasõjas.
Vaata Kuressaare ja Juhan Tuuling
Kaarma-Suure vald
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Kaarma-Suure vald (ka Kaarma-Suuremõisa vald; saksa keeles Karmel-Grossenhof) oli vald Saaremaal Kaarma kihelkonnas ümber Kuressaare linna.
Vaata Kuressaare ja Kaarma-Suure vald
Kalmari sõda
Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.
Vaata Kuressaare ja Kalmari sõda
Kargi mõis
Kargi mõis (saksa keeles Karky) oli rüütlimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Vaata Kuressaare ja Kargi mõis
Karl Vaino
Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.
Vaata Kuressaare ja Karl Vaino
Kauba tänav (Kuressaare)
Kauba tänav on tänav Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Kauba tänav (Kuressaare)
Kärdla
Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus.
Vaata Kuressaare ja Kärdla
Kõlakoda
Kõlakoda Haapsalu rannapromenaadil Põltsamaa vallas Kõlakoda on katusega vabaõhulava, mis on tavaliselt kaarekujulise konstruktsiooniga.
Vaata Kuressaare ja Kõlakoda
Kelmiküla (Kuressaare)
Kelmiküla on Kuressaare linnajagu, mis tekkis kunagisse linnaserva Kelmiküla küla piirkonda.
Vaata Kuressaare ja Kelmiküla (Kuressaare)
Kergejõustik
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.
Vaata Kuressaare ja Kergejõustik
Kesklinn (Kuressaare)
Kuressaare raekoja suunas (juuni 2008) Kesklinn on Kuressaare linnaosa.
Vaata Kuressaare ja Kesklinn (Kuressaare)
Kihelkonna
Kihelkonna on alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres.
Vaata Kuressaare ja Kihelkonna
Kihelkonna vald
Kihelkonna vallamaja Kihelkonna vald oli kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Saare maakonnas.
Vaata Kuressaare ja Kihelkonna vald
Kingissepa rajoon
Kingissepa rajoon (1950–1952 Kuressaare rajoon) oli rajoon Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Vaata Kuressaare ja Kingissepa rajoon
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Vaata Kuressaare ja Kingissepp
Kirikla
Kunagises Otto Wilhelm Masingu pastoraadis Viru-Nigulas tegutseb tänapäeval Viru-Nigula koduloomuuseum Kirikla ehk pastoraat on kirikuõpetaja ehk pastori elu- ja ametihoone (eluruumide ja kiriku kantseleiga).
Vaata Kuressaare ja Kirikla
Kitsas tänav (Kuressaare)
Põlluvahi maja, 30. aprill 2007Foto: Ave Maria Mõistlik Kitsas tänav on tänav Kuressaares Põllu alevi linnaosas.
Vaata Kuressaare ja Kitsas tänav (Kuressaare)
Kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Vaata Kuressaare ja Kohalik omavalitsus
Kohtu tänav (Kuressaare)
Kohtu tänav on tänav Kuressaares, mis paikneb Kuressaare kesklinna ja Tooma kaupluse vahel.
Vaata Kuressaare ja Kohtu tänav (Kuressaare)
Koit Lääts
Koit Lääts (28. märts 1928 Kuressaare – 4. juuni 2008) oli eesti keemik, tegeles uurimis- ja juurutustööga orgaanilise sünteesi valdkonnas.
Vaata Kuressaare ja Koit Lääts
Komandandi tänav (Kuressaare)
Komandandi tänav on tänav Kuressaare kesklinnas.
Vaata Kuressaare ja Komandandi tänav (Kuressaare)
Konstantin Märska
Konstantin Märska haud Rahumäe kalmistul Konstantin Märska (28. mai 1896 Valmiera – 30. august 1951 Tallinn) oli Eesti filmioperaator, Eesti filmikunsti rajajaid.
Vaata Kuressaare ja Konstantin Märska
Konstantin Ramul
Konstantin Ramul Konstantin Ramul (30. mai 1879 Kuressaare – 11. veebruar 1975 Tartu) oli eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ja professor.
Vaata Kuressaare ja Konstantin Ramul
Konvendihoone
Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.
Vaata Kuressaare ja Konvendihoone
Korvpall
Korvpall (kõnekeeles korv, koss) on võistkondlik pallimäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel.
Vaata Kuressaare ja Korvpall
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Kuressaare ja Kristiina
Kristjan Luhamets
Kristjan Luhamets kõnelemas 12. juulil 2013 Pilistveres Kristjan Luhamets (sündinud 13. mail 1980 Kuressaares) on eesti luterlik vaimulik, aastast 2023 Tartu praostkonna praost.
Vaata Kuressaare ja Kristjan Luhamets
Kudjape
Kudjape (Kudjapea, Kudjapä, Kudjapäh) on alevik Saaremaal Saaremaa vallas.
Vaata Kuressaare ja Kudjape
Kudjape kihid
Kudjape kihid (inglise keeles Kudjape Beds) on siluri ajastu Kuressaare lademe Kuressaare kihistu ülemised kihid.
Vaata Kuressaare ja Kudjape kihid
Kuivastu
Kuivastu (varem ka Kuivaste) on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Vaata Kuressaare ja Kuivastu
Kuivastu sadam
Kuivastu sadam, mai 2007 Foto: Ave Maria Mõistlik Kuivastu sadam, veebruar 2019 Foto: Stefan Hiienurm Kuivastu sadam, september 2010Foto: Ivo Kruusamägi Kuivastu sadam (sadama kood: EE KUI) on sadam Kuivastus, Muhu saare idarannikul, Suure väina läänekaldal.
Vaata Kuressaare ja Kuivastu sadam
Kullimäe
Kullimäe on Saaremaal Roomassaare poolsaare idaosas asuv maa-ala kunagise Limneamere rannaastangu ümbruses.
Vaata Kuressaare ja Kullimäe
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Vaata Kuressaare ja Kuramaa piiskopkond
Kuressaare adventkirik
AKEL Kuressaare adventkoguduse hoone on kirik Saare maakonnas Kuressaares aadressil Uus tänav 45.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare adventkirik
Kuressaare Ametikool
Viidapost Kuressaare Ametikooli hoovil Kuressaare Ametikool on Eesti kutsekool, mis asub Kuressaares aadressil Kohtu 22.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Ametikool
Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas
Vabadussõja mälestussammas Kuressaares (2007) Algse kuju autor Amandus Adamson mälestussamba juures (1928) Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas on mälestusmärk Eesti Vabadussõjas langenuile.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas
Kuressaare Hariduse Kool
Kuressaare Hariduse Kool on põhikool Saaremaal Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Hariduse Kool
Kuressaare kammermuusika päevad
Kuressaare kammermuusika päevad on aastast 1995 Kuressaares toimuv iga-aastane rahvusvaheline kammermuusikafestival, mis on Eesti samalaadsetest festivalidest pikima traditsiooniga ja kõige laiema rahvusvahelise haardega.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare kammermuusika päevad
Kuressaare kaubahoov
Kaubahoovi ärihoone sammaskäiguga esiküljel (september 2011) Kuressaare kaubahoov on endisaegne kaubahoov Kuressaares Kauba tänaval.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare kaubahoov
Kuressaare küla
Kuressaare on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare küla
Kuressaare külanõukogu
Kuressaare külanõukogu oli külanõukogu Kingissepa rajoonis.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare külanõukogu
Kuressaare kihistu
Kuressaare kihistu (inglise Kuressaare Formation) on siluri ladestu Kuressaare lademe kihistu.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare kihistu
Kuressaare krahvkond
Magnus Gabriel de la Gardie Kuressaare krahvkond oli aastatel 1648–1654 Saaremaal eksisteerinud Rootsi kuninga läänivaldus.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare krahvkond
Kuressaare kultuurikeskus
Kuressaare kultuurikeskus on kultuurimaja Saare maakonnas Kuressaares aadressil Tallinna tänav 6.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare kultuurikeskus
Kuressaare Kultuurivara
Kuressaare Kultuurivara on Kuressaare linna allasutus, mis korraldab kultuuritegevust Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Kultuurivara
Kuressaare kuursaal
Kuressaare kuursaal (juuli, 2016) Kuressaare kuursaal on hoone (kuursaal) Kuressaare lossipargis aadressil Lossipark 1.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare kuursaal
Kuressaare lade
Kuressaare lade on siluri ladestu Ludlowi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Vaata Kuressaare ja Kuressaare lade
Kuressaare Laurentiuse kirik
Kuressaare Laurentiuse kirik on 19. sajandi esimesel poolel ehitatud kirik Kuressaares, mis võeti kasutusse 29. novembril 1836.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Laurentiuse kirik
Kuressaare lennujaam
Kuressaare lennujaam (IATA lennujaamakood: URE, ICAO lennujaamakood: EEKE) on Saare maakonna ainuke lennujaam, Kuressaarest 3 km kaugusel Roomassaare poolsaarel.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare lennujaam
Kuressaare linna teenetemärk
Kuressaare linna teenetemärk on teenetemärk, mis asutati Kuressaarele linnaõiguste andmise päeva (8. mai 1563) tähistamiseks, ja mida antakse austusavaldusena Kuressaarele silmapaistvaid teeneid osutanud isikulehttps://web.archive.org/web/20151002101143/http://www.kuressaare.ee/uus/teenetemark/ (vaadatud 09.10.2015).
Vaata Kuressaare ja Kuressaare linna teenetemärk
Kuressaare linnajooks
Kuressaare linnajooks on Saare maakonnas Kuressaares igal aastal toimuv jooksuvõistlus.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare linnajooks
Kuressaare linnakool
Kuressaare linnakool tegutses selles hoones aastatel 1890–1915. Vahemikus 1919–1945 asus samas hoones merekool Kuressaare linnakooli hoone Kuressaare linnakool oli kool, mis asus Kuressaares, Suur-Põllu tänav 4.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare linnakool
Kuressaare linnapea
Kuressaare linnapea oli Kuressaare linnavalitsuse juht.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare linnapea
Kuressaare linnastaadion
Kuressaare linnastaadion on mitmeotstarbeline staadion Kuressaares aadressil Staadioni tänav 2, jalgpalliklubi FC Kuressaare kodustaadion.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare linnastaadion
Kuressaare Linnavalitsus
Kuressaare Linnavalitsus oli Saare maakonna Kuressaare linna täidesaatev võimuorgan (linnavalitsus) enne 2017. aasta haldusreformi.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Linnavalitsus
Kuressaare linnavolinike loend
Siin on loetletud Kuressaare linnavolikogu volinikke.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare linnavolinike loend
Kuressaare lipp
Kuressaare lipp Kuressaare lipp on Saare maakonnas asuva Eesti linna Kuressaare lipp.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare lipp
Kuressaare lossipark
Kuressaare lossipark (ka Kuressaare linnapark) on Kuressaare linnuse ümber paiknev park.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare lossipark
Kuressaare massimõrv
Nõukogude võimude poolt Kuressaares 1941. aasta juulis-septembris hukatud Kuressaare massimõrv oli 1941.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare massimõrv
Kuressaare merekool
Kuressaare merekool oli merekool Kuressaares, mis tegutses alates 1891.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare merekool
Kuressaare merepäevad
Kuressaare merepäevad on 1996.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare merepäevad
Kuressaare metodisti kirik
Kuressaare metodisti kirik on metodisti kirik Saare maakonnas Kuressaares aadressil Karja tänav 1.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare metodisti kirik
Kuressaare Nelikaare kirik
Kirik (veebruar 2011) Pastor Alur Õunpuu ja kirjanik Eve Juurik kirikus (märts 2011) Kuressaare Nelikaare kirik on nelipühilaste palvemaja Saare maakonnas Kuressaares aadressil Kaare tänav 6.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Nelikaare kirik
Kuressaare Nooruse Kool
Kuressaare Nooruse Kool on põhikool Saaremaal Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Nooruse Kool
Kuressaare oblast
Kuressaare oblast oli vahetult enne asehalduskorra kehtestamist, 3/14. märtsil 1783, asutatud haldusüksus Läänemereprovintsidesse kuulunud Läänemere saartest.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare oblast
Kuressaare Püha Nikolai kirik
Kuressaare Püha Nikolai kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalas olev õigeusu kirik Saaremaal Kuressaare linnas Lossi tn 8.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Püha Nikolai kirik
Kuressaare Püha Nikolai kogudus
Kuressaare Püha Nikolai kogudus on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kogudus Kuressaares Kuressaare Püha Nikolai kirikus.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Püha Nikolai kogudus
Kuressaare piiskopilinnus
Kuressaare linnus 2019. aasta talvelFoto: Stefan Hiienurm Kuressaare linnus 2014. aasta talvel Kuressaare linnus 2010. aasta talvel Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare piiskopilinnus
Kuressaare raad
Kuressaare raad (saksa keeles Magistrat in Arensburg) oli Kuressaare linna valitsemis- ja kohtuorgan kuni 1889.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare raad
Kuressaare raekoda
Ave Maria Mõistlik 2. mai 2007 Kuressaare raekoda oli Kuressaare rae valitsushoone Kuressaare kesklinnas aadressil Tallinna tänav 2.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare raekoda
Kuressaare sadam
Kuressaare sadam Kuressaare (Jahi)sadam (sadama kood: EE KUR) asub Kuressaares, Tori abajas.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare sadam
Kuressaare Siioni kirik
Kuressaare Siioni kirik on esimene Eesti taasiseseisvumise (1991) järel ehitatud kirikuhoone Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Siioni kirik
Kuressaare Spordikeskus
Kuressaare Spordikeskus asub Kuressaares aadressil Vallimaa tänav 16a.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Spordikeskus
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi õppehoone aadressil Garnisoni tänav 16, kus kool tegutses aastatel 1949–1961 ja tegutseb taas alates 2011. aastast Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium on täiskasvanute gümnaasium Saaremaal Kuressaares aadressil Garnisoni tänav 16.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium
Kuressaare tänavate loend
Siin on loetletud Kuressaare tänavaid ja muid aadressikohti.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare tänavate loend
Kuressaare Teater
Kuressaare Teatri hoone Kuressaares aadressil Tallinna 20 Kuressaare Teater on teater Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Teater
Kuressaare tuuleveski
Veski restoran 2006. aastal Veski restoran 1974. aastal Kuressaare tuuleveski on Hollandi tüüpi tuuleveski, mis asub Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare tuuleveski
Kuressaare vaekoda
Vaekoda, 30. aprill 2007 Vaekoda, 2. august 2010 Kuressaare vaekoda on barokne astmikviiluga hoone (vaekoda) Kuressaare kesklinnas Tallinna tänav 3.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare vaekoda
Kuressaare vanalinn
Kuressaare vanalinn on Kuressaare kesklinnas haruldane vaatamisväärsus, mida on pidevalt restaureeritud.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare vanalinn
Kuressaare Vanalinna Kool
Kuressaare Vanalinna Kool on Eesti põhikool, mis asub Kuressaares aadressil Pikk tänav 31.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Vanalinna Kool
Kuressaare vapp
Kuressaare vapp Kuressaare vapp on Saare maakonnas asuva Eesti linna Kuressaare vapp.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare vapp
Kuressaare Veneküla
Veneküla on asum Kuressaare Kesklinna linnaosas.
Vaata Kuressaare ja Kuressaare Veneküla
Kuurort
Šibenik Horvaatias Kuurort (saksa keelest Kurort 'ravikoht') on koht, kus on looduslikke ravitegureid (nt tervistav kliima, mineraalvesi, ravimuda) ja kus on loodud võimalusi nende kasutamiseks.
Vaata Kuressaare ja Kuurort
Laskesport
Laskesport on spordiala, milles lastakse käsitulirelvast või õhkrelvast märki seisva või liikuva märklehe või lendava märgi pihta.
Vaata Kuressaare ja Laskesport
Laulja
Sade laulmas 2011. aasta kontserttuuril “Once in a Lifetime Tour” Laulja ehk vokalist on loovisik, kes kasutab oma häält muusika interpreteerimiseks.
Vaata Kuressaare ja Laulja
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Kuressaare ja Läti
Lööne mõis
Lööne mõis oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.
Vaata Kuressaare ja Lööne mõis
Leele Välja
Leele Välja (sündinud 20. jaanuaril 1968) on eesti kunstiteadlane.
Vaata Kuressaare ja Leele Välja
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Kuressaare ja Liivimaa kubermang
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Kuressaare ja Linnus
Lossi tänav (Kuressaare)
Lossi tänav Kuressaare raekoja suunas Lossi tänav on tänav Kuressaares, mis algab praegusest linnasüdamest Kuressaare raekoja kõrvalt ja suundub Kuressaare piiskopilinnuse väravani.
Vaata Kuressaare ja Lossi tänav (Kuressaare)
Louis Kahn
Louis Isadore Kahn (sünninimi Itze-Leib Schmuilowsky; 5. märts 1901 Kuressaare – 17. märts 1974 New York) oli Eestis sündinud juudi päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt.
Vaata Kuressaare ja Louis Kahn
Maalikunstnik
Adriaen van Ostade. Kunstnik oma ateljees. Autoportree. 1663. Maalikunstnik on maalikunsti viljelev kunstnik.
Vaata Kuressaare ja Maalikunstnik
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Vaata Kuressaare ja Magnus
Magnus Gabriel De la Gardie
Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.
Vaata Kuressaare ja Magnus Gabriel De la Gardie
Mandri-Eesti
Mandri-Eesti keskpunkt Adaveres Mandri-Eesti on Eesti mandriosa, st kogu Eesti peale meresaarte lääne- ja põhjarannikul.
Vaata Kuressaare ja Mandri-Eesti
Marientali
Marientali (mittesoovitatavalt Marienthali) (lühend MA) on linnaosa, mis asub Kuressaare lääneosas.
Vaata Kuressaare ja Marientali
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Vaata Kuressaare ja Marika Mägi
Matti Varik
Matti Varik (2. märts 1939 Leisi – 16. jaanuar 2011) oli eesti skulptor ja kunstipedagoog.
Vaata Kuressaare ja Matti Varik
Mündrik
Mündrik oli ametimees keskajal, kes pidas paadiühendust mandri ja kaubalaevade vahel.
Vaata Kuressaare ja Mündrik
Mõisnik
Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.
Vaata Kuressaare ja Mõisnik
Meedla mõis
Meedla mõis (saksa keeles Medel) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Vaata Kuressaare ja Meedla mõis
Merikotka
Merikotka on Kuressaare linnajagu, mis on Tuulte Roosi taha rajatud golfiväljakuga (valmis 2008) üheaegselt rajatud uus elamurajoon, mille linnapoolsemas otsas on uued korterelamud ja tagapool eramud.
Vaata Kuressaare ja Merikotka
Mikk Tuisk
Mikk Tuisk Kuressaares võidupüha tule jagamiselFoto: Ave Maria Mõistlik, 23. juuni 2020 Mikk Tuisk (sündinud 30. augustil 1984) on Eesti omavalitsustegelane, Saaremaa vallavanem.
Vaata Kuressaare ja Mikk Tuisk
Moritz von Wrangel
Moritz von Wrangel (ka Mauritius von Wrangel; mõnikord kasutati tema nime ka ilma aadliseisusele viitava partiklita "von") oli Tallinna piiskop (täpsemalt elekt ehk valitud piiskop) aastatel 1558–1560.
Vaata Kuressaare ja Moritz von Wrangel
Muinsuskaitse
Muinsuskaitse on kultuuri järjepidevuse, rahva ajaloomälu ning ajalooliselt kujunenud väärtushinnangute kohase inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna kaitsmine.
Vaata Kuressaare ja Muinsuskaitse
Mullutu
Mullutu on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Kuressaare ja Mullutu
Mullutu-Suurlaht
Mullutu-Suurlaht (ka Mullutu Suurlaht) on endine järv Saaremaal.
Vaata Kuressaare ja Mullutu-Suurlaht
Näitleja
Näitlejad Näitleja (vananenud terminiga aktöör) on loovisik, kes esineb teatris kui ka kaamera või mikrofoni ees.
Vaata Kuressaare ja Näitleja
Nõukogude okupatsioon Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.
Vaata Kuressaare ja Nõukogude okupatsioon Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Vaata Kuressaare ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Kuressaare ja Norra
Nyen
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Vaata Kuressaare ja Nyen
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Vaata Kuressaare ja Omavalitsus
Osilia
Osilia oli 1873.
Vaata Kuressaare ja Osilia
Pargi tänav (Kuressaare)
Pargi tänav on tänav Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Pargi tänav (Kuressaare)
Päikesepealinn
Päikesepealinn on Kuressaare sümboolne nimetus alates 30. aprillist 2017.
Vaata Kuressaare ja Päikesepealinn
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Kuressaare ja Pärnu
Põduste jõgi
Põduste jõgi (ka Tori jõgi, Sikassaare jõgi) on üks suuremaid jõgesid Saaremaal.
Vaata Kuressaare ja Põduste jõgi
Põhimaantee
Põhimaantee on Eesti riigimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.
Vaata Kuressaare ja Põhimaantee
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Kuressaare ja Põhjasõda
Põllu alev
Põllu alev (lühend PÕ) on asum Kuressaare Kesklinn linnaosas.
Vaata Kuressaare ja Põllu alev
Põlluküla (Saaremaa)
Põlluküla on küla Saaremaal Saaremaa vallas.
Vaata Kuressaare ja Põlluküla (Saaremaa)
Põlluvahi maja
Põlluvahi maja, 30. aprill 2007Foto: Ave Maria Mõistlik Põlluvahi maja on 18. sajandi lõpus ehitatud väike hoone Kuressaare linna Põllu alevis Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal.
Vaata Kuressaare ja Põlluvahi maja
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Kuressaare ja Peterburi
Pikk tänav (Kuressaare)
Pikk tänav on tänav Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Pikk tänav (Kuressaare)
Postmodernism
barokseid rõivaid Postmodernism (ladina keeles post, pärast, järel) on globaalne kultuuriline hoiak, mis konkureerib modernismiga.
Vaata Kuressaare ja Postmodernism
Premium liiga
Premium liiga (2013. aastani Meistriliiga) on Eesti klubijalgpalli kõrgeim liiga.
Vaata Kuressaare ja Premium liiga
Provints
Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.
Vaata Kuressaare ja Provints
Purjetamine
Barkantiin täispurjeis Purjetamine (ka seilamine) on liikumine vee- või maapinnal, seadistatava purje abil, kasutades selleks tuule energiat.
Vaata Kuressaare ja Purjetamine
Rakenduskõrgharidus
Rakenduskõrgharidus on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.
Vaata Kuressaare ja Rakenduskõrgharidus
Rapiküla
Rapiküla on Kuressaare linnaosa.
Vaata Kuressaare ja Rapiküla
Ravimuda
See, mida ravimudaks peetakse, oleneb piirkondlikust kontekstist.
Vaata Kuressaare ja Ravimuda
Richard Maack
Richard Maack Richard Otto Maack (vene Ричард (Рихард-Отто) Карлович Маак; vkj 23. august / 4. september 1825 Kuressaare, Saaremaa – vkj 13. / 25. november 1886 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Vene maadeuurija ja loodusteaduste õpetaja.
Vaata Kuressaare ja Richard Maack
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Kuressaare ja Riia
Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee
Väikese väina tamm Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee (põhimaantee nr 10) on üks Eesti põhimaanteid.
Vaata Kuressaare ja Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee
Roomassaare
Roomassaare (lühend RO) on Kuressaare linnajagu, mis asub Kuressaare vanalinna kaguservas.
Vaata Kuressaare ja Roomassaare
Roomassaare poolsaar
Roomassaare poolsaare lõunatipus asub Roomassaare sadam (september, 2015) Roomassaare poolsaar on poolsaar Saare maakonnas Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Roomassaare poolsaar
Roomassaare sadam
Roomassaare sadam 2015. aastal Roomassaare sadam Roomassaare sadam (sadama kood: EE RMS) asub Kuressaare linna Roomassaare linnajaos Roomassaare poolsaarel.
Vaata Kuressaare ja Roomassaare sadam
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Kuressaare ja Rootsi
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Kuressaare ja Rootsi aeg
Rootsiküla (Saaremaa)
Rootsiküla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Kuressaare ja Rootsiküla (Saaremaa)
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Vaata Kuressaare ja Ruhnu
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Vaata Kuressaare ja Saare maakond
Saare Maakonna Keskraamatukogu
Saare Maakonna Keskraamatukogu 2019 Saare Maakonna Keskraamatukogu on Saare maakonna suurim raamatukogu.
Vaata Kuressaare ja Saare Maakonna Keskraamatukogu
Saare maavalitsus
Saare maavalitsus oli Saare maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Kuressaares aadressil Lossi tänav 1.
Vaata Kuressaare ja Saare maavalitsus
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Kuressaare ja Saare-Lääne piiskop
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Kuressaare ja Saaremaa
Saaremaa Gümnaasium
Saaremaa Gümnaasium on riigigümnaasium Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Saaremaa Gümnaasium
Saaremaa Muuseum
Saaremaa Muuseumi tuumiku moodustab Kuressaare piiskopilinnus Saaremaa Muuseum on Saaremaal asuv maakonnamuuseum, mille tuumikuks on Kuressaare piiskopilinnus.
Vaata Kuressaare ja Saaremaa Muuseum
Saaremaa ooperipäevad
Kuressaare ooperimaja (must) ees paistab valge ooperikohvik, taga on Kuressaare loss Saaremaa ooperipäevad (aastatel 1999–2006 Kuressaare ooperipäevad) on alates 1999.
Vaata Kuressaare ja Saaremaa ooperipäevad
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Vaata Kuressaare ja Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkonna hoone
Ave Maria Mõistlik, mai 2007 Saaremaa rüütelkonna hoone asub Kuressaare kesklinnas, aadressil Lossi tänav 1.
Vaata Kuressaare ja Saaremaa rüütelkonna hoone
Saaremaa Spordikool
Saaremaa Spordikool on õppeasutus Saaremaa vallas, mille eesmärk on laste ja noorte sportlike võimete arendamiseks treening- ja võistlusvõimaluste loomine ning üldisemalt sportlike ja tervislike eluviiside ning käitumisharjumuste levitamine.
Vaata Kuressaare ja Saaremaa Spordikool
Saaremaa Toetava Hariduse Keskus
Ave Maria Mõistlik Saaremaa Toetava Hariduse Keskus (kuni 2020. aastani Kallemäe Kool) on üldhariduskool Saaremaa vallas Kallemäe külas ja Kuressaares aadressil Suur-Põllu tänav 4.
Vaata Kuressaare ja Saaremaa Toetava Hariduse Keskus
Saaremaa vald
Saaremaa vald on vald Saare maakonnas.
Vaata Kuressaare ja Saaremaa vald
Saarlane
Saarlane oli ajaleht, mis ilmus Kuressaares Kuressaare kreisis, Liivimaa kubermangus.
Vaata Kuressaare ja Saarlane
Saarte Hääl
Saarte Hääl on eesti päevaleht, mis ilmub iseseisva ajalehena 2006.
Vaata Kuressaare ja Saarte Hääl
Sadamaait
Sadamaaida vanem osa Sadamaait on hoone Kuressaares Tori linnaosas Veski tänav 9.
Vaata Kuressaare ja Sadamaait
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Kuressaare ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Kuressaare ja Saksamaa
Salome Trei
Salome Trei (17. jaanuar 1905 Kuressaare – 17. oktoober 1995 Geneseo, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid) oli eesti graafik.
Vaata Kuressaare ja Salome Trei
Smuuli
Tooma kauplus Kuressaares asub Juhan Smuuli 1Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. september 2009 Smuuli (lühend SM) on Kuressaare linnaosa.
Vaata Kuressaare ja Smuuli
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Kuressaare ja Soome
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Kuressaare ja Stockholm
Stratotüüp
Stratotüüp (ka tüüpläbilõige) on kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks.
Vaata Kuressaare ja Stratotüüp
Stsenarist
Stsenarist on stsenaariumi (filmi, balleti, pantomiimi, telesaate stsenaariumi) autor.
Vaata Kuressaare ja Stsenarist
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Vaata Kuressaare ja Sulev Vahtre
Sund
Sundi kaart Sund (taani Øresund, rootsi Öresund) on väin Skandinaavia poolsaare ja Sjællandi vahel.
Vaata Kuressaare ja Sund
Suur katel
Suur katel on laht Saaremaa lõunaosas.
Vaata Kuressaare ja Suur katel
Suur-Sadama tänav
Suur-Sadama 23 valge osa esimesel korrusel tegutses detsembrini 2014 Sadama poodFoto: Ave Maria Mõistlik, 5. august 2017 Elamu Kuressaares Suur-Sadama tänav 39 on muinsuskaitse allFoto: Ave Maria Mõistlik, 6. august 2011 Suur-Sadama tänav on tänav Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Suur-Sadama tänav
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Kuressaare ja Taani
Taani väinad
Taani väinad Taani väinad on mitu väina Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.
Vaata Kuressaare ja Taani väinad
Tahula kihid
Tahula kihid (inglise keeles Tahula Beds) on siluri ajastu Kuressaare lademe Kuressaare kihistu alumised kihid.
Vaata Kuressaare ja Tahula kihid
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Kuressaare ja Tallinn
Tallinna raad
Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.
Vaata Kuressaare ja Tallinna raad
Tallinna tänav (Kuressaare)
Tallinna tänav on tänav Kuressaares Kesklinna, Ida-Niidu, Smuuli ja Suuremõisa linnaosas.
Vaata Kuressaare ja Tallinna tänav (Kuressaare)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (lühend TTK) on tervise ja heaolu valdkonnas koolitust andev riiklik rakenduskõrgkool.
Vaata Kuressaare ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Tartu Ülikooli botaanikaaed
Tartu Ülikooli botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed.
Vaata Kuressaare ja Tartu Ülikooli botaanikaaed
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Kuressaare ja Teine maailmasõda
Tiina Sepp
Tiina Sepp (sündinud 2. juulil 1956 Pärnus) on eesti molekulaarbioloog ja viroloog.
Vaata Kuressaare ja Tiina Sepp
Toomas Karjahärm
Toomas Karjahärm (sündinud 23. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti ajaloolane.
Vaata Kuressaare ja Toomas Karjahärm
Tori abajas
Tori abajas Tori abajas on laht (abajas) Saare maakonnas Kuressaares.
Vaata Kuressaare ja Tori abajas
Tori linnaosa
Tori linnaosa (lühend TO) on Kuressaare linnaosa.
Vaata Kuressaare ja Tori linnaosa
TTÜ Kuressaare kolledž
TTÜ Kuressaare kolledž (varem TTÜ meremajanduse keskus) on Tallinna Tehnikaülikooli regionaalne kolledž Saaremaal.
Vaata Kuressaare ja TTÜ Kuressaare kolledž
Tuulte Roos
Tuulte Roos, vaade lõunast Tuulte Roos ehk Tuulteroos on kvartal Kuressaare linna territooriumil Tori linnaosas, Kuressaare–Sääre maantee ääres.
Vaata Kuressaare ja Tuulte Roos
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Kuressaare ja Ukrainlased
Uudo Sepp
Uudo Sepp (sündinud 28. märtsil 1997 Kuressaares) on eesti laulja.
Vaata Kuressaare ja Uudo Sepp
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata Kuressaare ja Uusikaupunki rahu
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Kuressaare ja Valgevenelased
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Vaata Kuressaare ja Vallikraav
Võrkpall
Võrkpall Võrkpall (kõnekeeles volle; inglise keeles volleyball – 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul.
Vaata Kuressaare ja Võrkpall
Vello Puujalg
Vello Puujalg (6. märts 1962 Kuressaare – 7. aprill 1995 Rakvere) oli eesti harrastuskunstnik.
Vaata Kuressaare ja Vello Puujalg
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Kuressaare ja Venelased
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Kuressaare ja Venemaa
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Kuressaare ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Kuressaare ja Venemaa Keisririik
Veski tänav (Kuressaare)
Kuressaare sadamaait asub Veski 9 Veski tänav on tänav Kuressaares Kesklinna linnaosas.
Vaata Kuressaare ja Veski tänav (Kuressaare)
Viilkatus
Viilkatus Viilkatus (harva on kasutatud saksamõjulist terminit "sadulkatus" (saksa keeles Satteldach)) on katusetüüp, millel on kaks kallet ja vertikaalsed otsaseinad.
Vaata Kuressaare ja Viilkatus
Viktor Kingissepp
Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.
Vaata Kuressaare ja Viktor Kingissepp
Vladimir Surovtsev
Vladimir Dmitrijevitš Surovtsev (vene Владимир Дмитриевич Суровцев; 23. jaanuar 1856 – 8. september 1900 Riia) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Kuressaare ja Vladimir Surovtsev
Voldemar Väli
Voldemar Väli (1928) Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare – 13. aprill 1997 Stockholm) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936.
Vaata Kuressaare ja Voldemar Väli
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).
Vaata Kuressaare ja Wehrmacht
Wildenbergi nahavabrik
Wildenbergi nahavabrik oli umbes aastatel 1878–1915 Kuressaares, Suur-Sadama tänav 18 töötanud nahavabrik.
Vaata Kuressaare ja Wildenbergi nahavabrik
Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewski
Wladislaw Laurentius von Szeliga-Mierzeyewski (vene Владислав-Лаврентий Осипович Шелига-Мержеевский; 22. august 1841 (ukj) – 26. märts 1918 (ukj)) oli Venemaa ja Eesti päritolu arst.
Vaata Kuressaare ja Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewski
13. august
13.
Vaata Kuressaare ja 13. august
13. sajand Eestis
13.
Vaata Kuressaare ja 13. sajand Eestis
14. sajand
14.
Vaata Kuressaare ja 14. sajand
17. sajand
17.
Vaata Kuressaare ja 17. sajand
17. sajand Eestis
17.
Vaata Kuressaare ja 17. sajand Eestis
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Kuressaare ja 18. sajand
18. sajand Eestis
18.
Vaata Kuressaare ja 18. sajand Eestis
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Kuressaare ja 19. sajand
1922. aasta rahvaloendus
1922.
Vaata Kuressaare ja 1922. aasta rahvaloendus
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Kuressaare ja 20. sajand
2019
2019.
Vaata Kuressaare ja 2019
Vaata ka
Eesti linnad
- Abja-Paluoja
- Antsla
- Eesti linnad
- Elva
- Haapsalu
- Jõgeva
- Jõhvi
- Kärdla
- Kallaste
- Karksi-Nuia
- Kehra
- Keila
- Kilingi-Nõmme
- Kiviõli
- Kohtla-Järve
- Kunda
- Kuressaare
- Lihula
- Loksa
- Mõisaküla
- Maardu
- Mustvee
- Narva
- Narva-Jõesuu
- Otepää
- Pärnu
- Põltsamaa
- Põlva
- Püssi
- Paide
- Paldiski
- Räpina
- Rakvere
- Rapla
- Saue
- Sillamäe
- Sindi
- Suure-Jaani
- Tõrva
- Türi
- Tallinn
- Tamsalu
- Tapa
- Tartu
- Võhma
- Võru
- Valga
- Viljandi
Kuressaare kreis
- Kaarma-Kirikuküla
- Karja kirik
- Kihelkonna kirik
- Kuressaare
- Kuressaare kreis
- Muhu kirik
- Pöide
- Pöide kirik
- Püha (Saaremaa)
- Randvere (Saaremaa)
- Saaremaa
- Välta
- Valjala kirik
Liivi laht
- Daugava
- Heinaste
- Jūrmala
- Karuse lahing
- Koiva jõgi
- Kolka
- Kura kurk
- Kuralased
- Kuressaare
- Lääne-Eesti saarestik
- Lielupe
- Liivi laht
- Liivi rand
- Moonsundi lahing
- Muhu
- Pärnu
- Pärnu jõgi
- Pärnu laht
- Pulli asula
- Ragaciems
- Riia
- Riia peapiiskopkond
- Saaremaa
- Salatsi
- Salatsi jõgi
- Saulkrasti
- Semgalid
- Väinameri
Saaremaa
- Kaali kraater
- Kuressaare
- Panga pank
- Sõrve poolsaar
- Saaremaa
- Saaremaa Laevakompanii
- Saaremaa Ralli
- Saaremaa jalgpallikoondis
- Suur Tõll
- TS Laevad
- Väinameri
Tuntud ka kui Arensburg, Kingissepa, Kuressaare linn.
, Hartwig Arthur Ferdinand von Sass, Heli Lääts, Helsingi, Historitsism, Ida-Niidu, Ilmar Arens, Ilmar Raag, Ilmar Torn, Indrek Saar, Ingeri, Ivar Ugi, Ivo Linna, Jaagarahu lade, Jaan Tammsalu, Jaanus Tamkivi, Jaen Teär, Jänesteküla, Jüriöö ülestõus, Johannes (apostel), Johannes Aavik, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Joosep Aavik, Judo, Juhan Tuuling, Kaarma-Suure vald, Kalmari sõda, Kargi mõis, Karl Vaino, Kauba tänav (Kuressaare), Kärdla, Kõlakoda, Kelmiküla (Kuressaare), Kergejõustik, Kesklinn (Kuressaare), Kihelkonna, Kihelkonna vald, Kingissepa rajoon, Kingissepp, Kirikla, Kitsas tänav (Kuressaare), Kohalik omavalitsus, Kohtu tänav (Kuressaare), Koit Lääts, Komandandi tänav (Kuressaare), Konstantin Märska, Konstantin Ramul, Konvendihoone, Korvpall, Kristiina, Kristjan Luhamets, Kudjape, Kudjape kihid, Kuivastu, Kuivastu sadam, Kullimäe, Kuramaa piiskopkond, Kuressaare adventkirik, Kuressaare Ametikool, Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas, Kuressaare Hariduse Kool, Kuressaare kammermuusika päevad, Kuressaare kaubahoov, Kuressaare küla, Kuressaare külanõukogu, Kuressaare kihistu, Kuressaare krahvkond, Kuressaare kultuurikeskus, Kuressaare Kultuurivara, Kuressaare kuursaal, Kuressaare lade, Kuressaare Laurentiuse kirik, Kuressaare lennujaam, Kuressaare linna teenetemärk, Kuressaare linnajooks, Kuressaare linnakool, Kuressaare linnapea, Kuressaare linnastaadion, Kuressaare Linnavalitsus, Kuressaare linnavolinike loend, Kuressaare lipp, Kuressaare lossipark, Kuressaare massimõrv, Kuressaare merekool, Kuressaare merepäevad, Kuressaare metodisti kirik, Kuressaare Nelikaare kirik, Kuressaare Nooruse Kool, Kuressaare oblast, Kuressaare Püha Nikolai kirik, Kuressaare Püha Nikolai kogudus, Kuressaare piiskopilinnus, Kuressaare raad, Kuressaare raekoda, Kuressaare sadam, Kuressaare Siioni kirik, Kuressaare Spordikeskus, Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium, Kuressaare tänavate loend, Kuressaare Teater, Kuressaare tuuleveski, Kuressaare vaekoda, Kuressaare vanalinn, Kuressaare Vanalinna Kool, Kuressaare vapp, Kuressaare Veneküla, Kuurort, Laskesport, Laulja, Läti, Lööne mõis, Leele Välja, Liivimaa kubermang, Linnus, Lossi tänav (Kuressaare), Louis Kahn, Maalikunstnik, Magnus, Magnus Gabriel De la Gardie, Mandri-Eesti, Marientali, Marika Mägi, Matti Varik, Mündrik, Mõisnik, Meedla mõis, Merikotka, Mikk Tuisk, Moritz von Wrangel, Muinsuskaitse, Mullutu, Mullutu-Suurlaht, Näitleja, Nõukogude okupatsioon Eestis, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Norra, Nyen, Omavalitsus, Osilia, Pargi tänav (Kuressaare), Päikesepealinn, Pärnu, Põduste jõgi, Põhimaantee, Põhjasõda, Põllu alev, Põlluküla (Saaremaa), Põlluvahi maja, Peterburi, Pikk tänav (Kuressaare), Postmodernism, Premium liiga, Provints, Purjetamine, Rakenduskõrgharidus, Rapiküla, Ravimuda, Richard Maack, Riia, Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee, Roomassaare, Roomassaare poolsaar, Roomassaare sadam, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsiküla (Saaremaa), Ruhnu, Saare maakond, Saare Maakonna Keskraamatukogu, Saare maavalitsus, Saare-Lääne piiskop, Saaremaa, Saaremaa Gümnaasium, Saaremaa Muuseum, Saaremaa ooperipäevad, Saaremaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkonna hoone, Saaremaa Spordikool, Saaremaa Toetava Hariduse Keskus, Saaremaa vald, Saarlane, Saarte Hääl, Sadamaait, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksamaa, Salome Trei, Smuuli, Soome, Stockholm, Stratotüüp, Stsenarist, Sulev Vahtre, Sund, Suur katel, Suur-Sadama tänav, Taani, Taani väinad, Tahula kihid, Tallinn, Tallinna raad, Tallinna tänav (Kuressaare), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Teine maailmasõda, Tiina Sepp, Toomas Karjahärm, Tori abajas, Tori linnaosa, TTÜ Kuressaare kolledž, Tuulte Roos, Ukrainlased, Uudo Sepp, Uusikaupunki rahu, Valgevenelased, Vallikraav, Võrkpall, Vello Puujalg, Venelased, Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Veski tänav (Kuressaare), Viilkatus, Viktor Kingissepp, Vladimir Surovtsev, Voldemar Väli, Wehrmacht, Wildenbergi nahavabrik, Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewski, 13. august, 13. sajand Eestis, 14. sajand, 17. sajand, 17. sajand Eestis, 18. sajand, 18. sajand Eestis, 19. sajand, 1922. aasta rahvaloendus, 20. sajand, 2019.