Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Aadlimarssal, Aadlisuguvõsa, Baltisakslased, Christopher Engelbrecht von Kursell, Eestimaa, Eestimaa konsistoorium, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Ehmja mõis, Erra mõis, Esna mõis, Haeska mõis, Hollandi Vabariik, Järvamaa, Kapten, Kingli mõis, Kiska mõis, Koigi mõis, Kolu mõis (Kadrina), Kuramaa, Kurevere mõis, Läänemaa, Liivimaa, Moritz Engelbrecht von Kursell, Ooberst, Pöide kihelkond, Ridala kihelkond, Rootsi, Saaremaa, Saksa ordu, Sargvere mõis, Sinalepa mõis, Tartu stiftifoogtide loend, Tõstamaa mõis, Vasall, Vatla mõis, Väike-Rõude mõis, 1442, 1737, 1740.
Aadlimarssal
Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.
Uus!!: Kursell ja Aadlimarssal · Näe rohkem »
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Uus!!: Kursell ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Kursell ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Christopher Engelbrecht von Kursell
Christopher Engelbrecht von Kursell (9. aprill (vkj 30. märts) 1685 – 21. aprill (vkj 10. aprill) 1756) oli baltisaksa poliitik.
Uus!!: Kursell ja Christopher Engelbrecht von Kursell · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Kursell ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa konsistoorium
Eestimaa konsistoorium (ka Eestimaa provintsiaalkonsistoorium) oli 17. sajandi keskpaigast 1919.
Uus!!: Kursell ja Eestimaa konsistoorium · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Kursell ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Kursell ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Kursell ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Ehmja mõis
Kunagise Ehmja mõisa peahoone varemed, 2010 Ehmja mõis (saksa keeles Echmes) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Kursell ja Ehmja mõis · Näe rohkem »
Erra mõis
Erra mõis (saksa keeles Erras) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Uus!!: Kursell ja Erra mõis · Näe rohkem »
Esna mõis
Peahoone Ait-kuivati Piimaköök Piimaköögi sisevaade 2014 Viinavabriku varemed Esna mõisa kasvuhoone varemed. Esna mõis (saksa keeles Orrisaar, varem ka Orgesall) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Kursell ja Esna mõis · Näe rohkem »
Haeska mõis
Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas, praeguse Haapsalu linna territooriumil Läänemaal.
Uus!!: Kursell ja Haeska mõis · Näe rohkem »
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Uus!!: Kursell ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Kursell ja Järvamaa · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Kursell ja Kapten · Näe rohkem »
Kingli mõis
Kingli mõis, varem Rehemäe mõis (saksa keeles Müllershof, varem Rehhemeggi) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Kursell ja Kingli mõis · Näe rohkem »
Kiska mõis
Kiska mõis (saksa keeles Kiska) oli Vatla mõisa kõrvalmõis Karuse kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Kursell ja Kiska mõis · Näe rohkem »
Koigi mõis
Kunagise Koigi mõisa peahoone 2008. aasta jaanuaris Koigi mõis 09.02.2021 Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Kursell ja Koigi mõis · Näe rohkem »
Kolu mõis (Kadrina)
Mõisa peahoone Kolu mõis (saksa keeles Heinrichshof, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõisasüda Lääne-Virumaal Kadrina valla Kolu küla territooriumil.
Uus!!: Kursell ja Kolu mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Kursell ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kurevere mõis
Kurevere mõis (saksa keeles Kurrefer, Kurefer) oli Väike-Rõude mõisa kõrvalmõis Martna kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Kursell ja Kurevere mõis · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Kursell ja Läänemaa · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Kursell ja Liivimaa · Näe rohkem »
Moritz Engelbrecht von Kursell
Moritz Engelbrecht Kursell Moritz Engelbrecht von Kursell (21. juuni (vkj 10. juuni) 1744 Ehmja mõis – 13. oktoober (vkj 2. oktoober) 1799 Esna mõis) oli baltisaksa poliitik.
Uus!!: Kursell ja Moritz Engelbrecht von Kursell · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Kursell ja Ooberst · Näe rohkem »
Pöide kihelkond
Pöide kihelkond (lühend Pöi; saksa keeles Kirchspiel Peude) oli haldusüksus Saaremaal Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Uus!!: Kursell ja Pöide kihelkond · Näe rohkem »
Ridala kihelkond
Ridala kirik Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Kursell ja Ridala kihelkond · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Kursell ja Rootsi · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Kursell ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Kursell ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Sargvere mõis
Kunagise Sargvere mõisa peahoone 2014. aasta mais Sargvere mõis (saksa keeles Sarkfer) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Kursell ja Sargvere mõis · Näe rohkem »
Sinalepa mõis
Sinalepa mõis (saksa keeles Sinnalep) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Kursell ja Sinalepa mõis · Näe rohkem »
Tartu stiftifoogtide loend
Siin on loetletud Tartu piiskopkonna stiftifoogte (saksa Dorpater Stiftsvogt).
Uus!!: Kursell ja Tartu stiftifoogtide loend · Näe rohkem »
Tõstamaa mõis
Tõstamaa mõis ja kool 2008. aastal Tõstamaa mõis (saksa keeles Testama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.
Uus!!: Kursell ja Tõstamaa mõis · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Kursell ja Vasall · Näe rohkem »
Vatla mõis
Vatla mõisa peahoones tegutses kuni 2017. aasta kevadeni Vatla Põhikool Vatla mõis (saksa keeles Wattel) oli rüütlimõis Läänemaal Karuse kihelkonnas.
Uus!!: Kursell ja Vatla mõis · Näe rohkem »
Väike-Rõude mõis
Väike-Rõude mõis (saksa keeles Klein-Ruhde) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Uus!!: Kursell ja Väike-Rõude mõis · Näe rohkem »
1442
1442.
Uus!!: Kursell ja 1442 · Näe rohkem »
1737
1737.
Uus!!: Kursell ja 1737 · Näe rohkem »
1740
1740.
Uus!!: Kursell ja 1740 · Näe rohkem »
