Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kurski lahing ja Teine maailmasõda

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kurski lahing ja Teine maailmasõda

Kurski lahing vs. Teine maailmasõda

Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell) (4. juuli 1943 – 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Sarnasusi Kurski lahing ja Teine maailmasõda

Kurski lahing ja Teine maailmasõda on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Erich von Manstein, Georgi Žukov, Idarinne (Teine maailmasõda), Ivan Konev, Nõukogude Liit, Punaarmee, Relva-SS, Saksa Riik, Vene NFSV, Walter Model.

Erich von Manstein

Erich von Manstein (24. november 1887 Berliin – 9. juuni 1973) oli Saksamaa väejuht.

Erich von Manstein ja Kurski lahing · Erich von Manstein ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Georgi Žukov

Georgi Žukov Georgi Konstantinovitš Žukov (vene keeles Георгий Константинович Жуков; 1. detsember 1896 Strelkovka, Kaluga kubermang – 18. juuni 1974 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane.

Georgi Žukov ja Kurski lahing · Georgi Žukov ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Idarinne (Teine maailmasõda) ja Kurski lahing · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Ivan Konev

Ivan Stepanovitš Konev (vene Иван Степанович Конев; 28. detsember 1897 – 21. mai 1973) oli Vene Keisririigi ja NSV Liidu sõjaväelane.

Ivan Konev ja Kurski lahing · Ivan Konev ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Kurski lahing ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Kurski lahing ja Punaarmee · Punaarmee ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Relva-SS

Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.

Kurski lahing ja Relva-SS · Relva-SS ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Saksa Riik

Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.

Kurski lahing ja Saksa Riik · Saksa Riik ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Vene NFSV

Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.

Kurski lahing ja Vene NFSV · Teine maailmasõda ja Vene NFSV · Näe rohkem »

Walter Model

Walter Model (kahe Hitlerjugendi liikme vahel) Otto Moritz Walter Model (24. jaanuar 1891 Genthin, Saksi-Anhalt – 21. aprill 1945) oli Saksamaa sõjaväelane.

Kurski lahing ja Walter Model · Teine maailmasõda ja Walter Model · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kurski lahing ja Teine maailmasõda

Kurski lahing on 32 suhted, samas Teine maailmasõda 319. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 2.85% = 10 / (32 + 319).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kurski lahing ja Teine maailmasõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »