Sarnasusi Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik
Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Baieri hertsog, Brandenburgi mark, Karl IV, Kölni kuurvürstkond, Kuurvürst, Paavst, Pfalzi kuurvürstkond, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksimaa hertsogiriik, Tšehhi kuningriik, Trieri kuurvürstkond, Uskmatu, Vaimulik, Vürst.
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Baieri hertsog ja Kuurvürst · Baieri hertsog ja Saksamaa kuningriik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Kuurvürst · Brandenburgi mark ja Saksamaa kuningriik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Karl IV ja Kuurvürst · Karl IV ja Saksamaa kuningriik ·
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Kölni kuurvürstkond ja Kuurvürst · Kölni kuurvürstkond ja Saksamaa kuningriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Kuurvürst · Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Kuurvürst ja Paavst · Paavst ja Saksamaa kuningriik ·
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Kuurvürst ja Pfalzi kuurvürstkond · Pfalzi kuurvürstkond ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Kuurvürst ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Kuurvürst ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Kuurvürst ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksamaa kuningriik ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Kuurvürst ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Kuurvürst ja Tšehhi kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Tšehhi kuningriik ·
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Kuurvürst ja Trieri kuurvürstkond · Saksamaa kuningriik ja Trieri kuurvürstkond ·
Uskmatu
Uskmatu e. ilmalik ("truudusetu") on mõnes religioonis kasutatav mõiste nende kohta, keda süüdistatakse uskmatuses oma religiooni kesksetesse tõekspidamistesse, mõne teise religiooni esindajate või uskmatute vastu.
Kuurvürst ja Uskmatu · Saksamaa kuningriik ja Uskmatu ·
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Kuurvürst ja Vaimulik · Saksamaa kuningriik ja Vaimulik ·
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik
Võrdlus Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik
Kuurvürst on 43 suhted, samas Saksamaa kuningriik 172. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 7.91% = 17 / (43 + 172).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: