Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Kuusiku lennuväli ja Nõukogude väeosad Eestis

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kuusiku lennuväli ja Nõukogude väeosad Eestis

Kuusiku lennuväli vs. Nõukogude väeosad Eestis

Rapla lennuväli (ICAO: EERA), rahvakeeles ka Kuusiku lennuväli, on murukattega lennuväli Rapla maakonnas, Raplast paar kilomeetrit Märjamaa poole, Iira küla maa-alal, millel paikneb kaks märgistatud lennurada mõõtmetega 1600 x 60 m (suund 15-33) ja 1100 x 30 m (suund 15-33). Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.

Sarnasusi Kuusiku lennuväli ja Nõukogude väeosad Eestis

Kuusiku lennuväli ja Nõukogude väeosad Eestis on 16 ühist asja (Unioonpeedia): ALMAVÜ, Eesti, Haapsalu, Haapsalu sõjaväelennuväli, Kehtna, Klooga, Kuusiku, Lennuväli, Moskva, Nõukogude armee, Nõukogude Liit, NSV Liidu õhukaitseväed Eestis, Paldiski, Punaarmee, Rapla, Rügement.

ALMAVÜ

Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing, lühend ALMAVÜ (vene keeles Добровольное Общество Содействия Армии, Авиации и Флоту, lühend ДОСААФ; Dobrovolnoje Obštšestvo Sodeistvija Armii, Aviatsii i Flotu, lühend DOSAAF) oli Nõukogude Liidu ja on praegu Venemaa Föderatsiooni paramilitaarne spordi, sõjalis-tehnilise ettevalmistuse ning patriootliku kasvatuse organisatsioon.

ALMAVÜ ja Kuusiku lennuväli · ALMAVÜ ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Kuusiku lennuväli · Eesti ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

Haapsalu ja Kuusiku lennuväli · Haapsalu ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

Haapsalu sõjaväelennuväli

Kiltsi lennuväli ehk Haapsalu lennuväli on kunagine NSV Liidu õhutõrjevägede 14.

Haapsalu sõjaväelennuväli ja Kuusiku lennuväli · Haapsalu sõjaväelennuväli ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

Kehtna

Kehtna Peetri kirik Kehtna on alevik Rapla maakonnas, Kehtna valla keskus.

Kehtna ja Kuusiku lennuväli · Kehtna ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

Klooga

Klooga (saksa keeles Lodensee või Lonsee) on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Klooga ja Kuusiku lennuväli · Klooga ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

Kuusiku

Kuusiku on alevik Rapla maakonnas Rapla vallas.

Kuusiku ja Kuusiku lennuväli · Kuusiku ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

Lennuväli

Lennuväli Suurbritannias (2009) Tsiviillennuväli Ameerika Ühendriikides Lennuväli (ka aerodroom, kreeka keeles aer 'õhk' + dromos 'jooks') on ICAO reeglitele vastav rajatis maa- või veealal koos hoonete, seadmete ja selle kohal paikneva kokkuleppelise kõrguseni ulatuva õhuruumiga, mis tagab lennukite, kopterite ja purilennukite õhkutõusmise, maandumise, ruleerimise, paigutamise ja teenindamise.

Kuusiku lennuväli ja Lennuväli · Lennuväli ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Kuusiku lennuväli ja Moskva · Moskva ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

Nõukogude armee

Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.

Kuusiku lennuväli ja Nõukogude armee · Nõukogude armee ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Kuusiku lennuväli ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil asunud NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud NSV Liidu õhukaitsevägede väeosadest.

Kuusiku lennuväli ja NSV Liidu õhukaitseväed Eestis · Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu õhukaitseväed Eestis · Näe rohkem »

Paldiski

Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Kuusiku lennuväli ja Paldiski · Nõukogude väeosad Eestis ja Paldiski · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Kuusiku lennuväli ja Punaarmee · Nõukogude väeosad Eestis ja Punaarmee · Näe rohkem »

Rapla

Droonivideo Raplast (oktoober 2021) Rapla (vene keeles Рапла, kuni 1935. aastani saksa keeles Rappel ja vene keeles Раппель) on linn Kesk-Eestis, Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.

Kuusiku lennuväli ja Rapla · Nõukogude väeosad Eestis ja Rapla · Näe rohkem »

Rügement

Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.

Kuusiku lennuväli ja Rügement · Nõukogude väeosad Eestis ja Rügement · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kuusiku lennuväli ja Nõukogude väeosad Eestis

Kuusiku lennuväli on 38 suhted, samas Nõukogude väeosad Eestis 300. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 4.73% = 16 / (38 + 300).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kuusiku lennuväli ja Nõukogude väeosad Eestis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »