Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kvantfüüsika ja Kvantmehaanika
Kvantfüüsika ja Kvantmehaanika on 53 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Absoluutväärtus, Albert Einstein, Clinton Davisson, Difraktsioon, Eksperiment, Elektromagnetism, Elektron, Elektronkiir, Energia, Erirelatiivsusteooria, Erwin Schrödinger, Füüsika, Füüsikaline suurus, Fotoefekt, George Paget Thomson, Hilberti ruum, Impulss, Interferents, John von Neumann, Klassikaline füüsika, Klassikaline mehaanika, Koordinaadisüsteem, Kristall, Kvantväljateooria, Laine, Lainefunktsioon, Lainepikkus, Lineaarkujutus, Louis de Broglie, ..., Matemaatika, Max Born, Max Planck, Määramatuse printsiip, Metallid, Molekul, Niels Bohr, Nikkel, Osake, Paul Dirac, Peegeldumine, Plancki konstant, Rein-Karl Loide, Ruut (algebra), Schrödingeri võrrand, Seisulaine, Seisund, Spektrijoon, Tõenäosus, Tõenäosustihedus, Teooria, Werner Heisenberg, Wolfgang Pauli. Laienda indeks (23 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Kvantfüüsika · Aatom ja Kvantmehaanika ·
Absoluutväärtus
Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.
Absoluutväärtus ja Kvantfüüsika · Absoluutväärtus ja Kvantmehaanika ·
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Albert Einstein ja Kvantfüüsika · Albert Einstein ja Kvantmehaanika ·
Clinton Davisson
Clinton Davisson (vasakul) koos Lester Germeriga 1927 Clinton Joseph Davisson (22. oktoober 1881 Bloomington – 1. veebruar 1958 Charlottesville, Virginia) oli USA füüsik.
Clinton Davisson ja Kvantfüüsika · Clinton Davisson ja Kvantmehaanika ·
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Difraktsioon ja Kvantfüüsika · Difraktsioon ja Kvantmehaanika ·
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Eksperiment ja Kvantfüüsika · Eksperiment ja Kvantmehaanika ·
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Elektromagnetism ja Kvantfüüsika · Elektromagnetism ja Kvantmehaanika ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Kvantfüüsika · Elektron ja Kvantmehaanika ·
Elektronkiir
Elektronkiir, ka elektronkimp, on enamasti vaakumis kindlas suunas liikuma pandud elektronide juga.
Elektronkiir ja Kvantfüüsika · Elektronkiir ja Kvantmehaanika ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Kvantfüüsika · Energia ja Kvantmehaanika ·
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Erirelatiivsusteooria ja Kvantfüüsika · Erirelatiivsusteooria ja Kvantmehaanika ·
Erwin Schrödinger
Erwin Schrödinger (1933) Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.
Erwin Schrödinger ja Kvantfüüsika · Erwin Schrödinger ja Kvantmehaanika ·
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Füüsika ja Kvantfüüsika · Füüsika ja Kvantmehaanika ·
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Füüsikaline suurus ja Kvantfüüsika · Füüsikaline suurus ja Kvantmehaanika ·
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Fotoefekt ja Kvantfüüsika · Fotoefekt ja Kvantmehaanika ·
George Paget Thomson
Sir George Paget Thomson (3. mai 1892 Cambridge – 10. september 1975 Cambridge) oli inglise füüsik.
George Paget Thomson ja Kvantfüüsika · George Paget Thomson ja Kvantmehaanika ·
Hilberti ruum
Hilberti ruume saab kasutada lainete uurimiseks Hilberti ruum on eukleidilise ruumi üldistus.
Hilberti ruum ja Kvantfüüsika · Hilberti ruum ja Kvantmehaanika ·
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Impulss ja Kvantfüüsika · Impulss ja Kvantmehaanika ·
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Interferents ja Kvantfüüsika · Interferents ja Kvantmehaanika ·
John von Neumann
John von Neumann John von Neumann (ungari nimega Neumann János Lajos; 28. detsember 1903 – 8. veebruar 1957) oli Ungari juudi päritolu USA matemaatik, füüsik ja leiutaja.
John von Neumann ja Kvantfüüsika · John von Neumann ja Kvantmehaanika ·
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Klassikaline füüsika ja Kvantfüüsika · Klassikaline füüsika ja Kvantmehaanika ·
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Klassikaline mehaanika ja Kvantfüüsika · Klassikaline mehaanika ja Kvantmehaanika ·
Koordinaadisüsteem
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.
Koordinaadisüsteem ja Kvantfüüsika · Koordinaadisüsteem ja Kvantmehaanika ·
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Kristall ja Kvantfüüsika · Kristall ja Kvantmehaanika ·
Kvantväljateooria
Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.
Kvantfüüsika ja Kvantväljateooria · Kvantmehaanika ja Kvantväljateooria ·
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Kvantfüüsika ja Laine · Kvantmehaanika ja Laine ·
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Kvantfüüsika ja Lainefunktsioon · Kvantmehaanika ja Lainefunktsioon ·
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Kvantfüüsika ja Lainepikkus · Kvantmehaanika ja Lainepikkus ·
Lineaarkujutus
Matemaatikas nimetatakse lineaarkujutuseks ehk lineaarseks operaatoriks vektorruumide homomorfismi.
Kvantfüüsika ja Lineaarkujutus · Kvantmehaanika ja Lineaarkujutus ·
Louis de Broglie
Louis de Broglie Louis Victor Pierre Raymond de Broglie (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.
Kvantfüüsika ja Louis de Broglie · Kvantmehaanika ja Louis de Broglie ·
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Kvantfüüsika ja Matemaatika · Kvantmehaanika ja Matemaatika ·
Max Born
Max Born (11. detsember 1882 Breslau – 5. jaanuar 1970 Göttingen) oli juudi päritolu saksa matemaatik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Kvantfüüsika ja Max Born · Kvantmehaanika ja Max Born ·
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Kvantfüüsika ja Max Planck · Kvantmehaanika ja Max Planck ·
Määramatuse printsiip
Määramatusseos või määramatuse printsiip, tuntud ka kui Heisenbergi määramatuse printsiip, (inglise keeles uncertainty principle) on kvantmehaanikas Werner Heisenbergi poolt 1927.
Kvantfüüsika ja Määramatuse printsiip · Kvantmehaanika ja Määramatuse printsiip ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Kvantfüüsika ja Metallid · Kvantmehaanika ja Metallid ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Kvantfüüsika ja Molekul · Kvantmehaanika ja Molekul ·
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Kvantfüüsika ja Niels Bohr · Kvantmehaanika ja Niels Bohr ·
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Kvantfüüsika ja Nikkel · Kvantmehaanika ja Nikkel ·
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Kvantfüüsika ja Osake · Kvantmehaanika ja Osake ·
Paul Dirac
Dirac tahvli juures Paul Adrien Maurice Dirac (8. august 1902 Bristol, Inglismaa, Suurbritannia – 20. oktoober 1984 Tallahassee, Florida, USA) oli Suurbritannia füüsikateoreetik, tuumafüüsika rajaja.
Kvantfüüsika ja Paul Dirac · Kvantmehaanika ja Paul Dirac ·
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Kvantfüüsika ja Peegeldumine · Kvantmehaanika ja Peegeldumine ·
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Kvantfüüsika ja Plancki konstant · Kvantmehaanika ja Plancki konstant ·
Rein-Karl Loide
Rein-Karl Loide (sündinud 20. märtsil 1942 Tallinn) on Tallinna Tehnikaülikooli füüsika emeriitprofessor, matemaatika-loodusteaduskonna endine dekaan.
Kvantfüüsika ja Rein-Karl Loide · Kvantmehaanika ja Rein-Karl Loide ·
Ruut (algebra)
Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.
Kvantfüüsika ja Ruut (algebra) · Kvantmehaanika ja Ruut (algebra) ·
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Kvantfüüsika ja Schrödingeri võrrand · Kvantmehaanika ja Schrödingeri võrrand ·
Seisulaine
pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.
Kvantfüüsika ja Seisulaine · Kvantmehaanika ja Seisulaine ·
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Kvantfüüsika ja Seisund · Kvantmehaanika ja Seisund ·
Spektrijoon
Õhu neeldumisspekter päikesevalguse ja atmosfäärist hajunud valguse käes Spektrijoon on spektri peaaegu monokromaatiline diskreetne komponent.
Kvantfüüsika ja Spektrijoon · Kvantmehaanika ja Spektrijoon ·
Tõenäosus
Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.
Kvantfüüsika ja Tõenäosus · Kvantmehaanika ja Tõenäosus ·
Tõenäosustihedus
Tõenäosustihedus (ingl probability density) on funktsioon, mille korrutamisel kindla ruumiosa vastava ruumalaga saadakse osakese leidmise tõenäosus selles ruumiosas.
Kvantfüüsika ja Tõenäosustihedus · Kvantmehaanika ja Tõenäosustihedus ·
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Kvantfüüsika ja Teooria · Kvantmehaanika ja Teooria ·
Werner Heisenberg
Werner Heisenberg Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik.
Kvantfüüsika ja Werner Heisenberg · Kvantmehaanika ja Werner Heisenberg ·
Wolfgang Pauli
pisi Wolfgang Ernst Pauli (25. aprill 1900 Viin – 15. detsember 1958 Zürich) oli Šveitsi füüsikateoreetik ja üks kvantfüüsika pioneere.
Kvantfüüsika ja Wolfgang Pauli · Kvantmehaanika ja Wolfgang Pauli ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kvantfüüsika ja Kvantmehaanika ühist
- Millised on sarnasused Kvantfüüsika ja Kvantmehaanika
Võrdlus Kvantfüüsika ja Kvantmehaanika
Kvantfüüsika on 118 suhted, samas Kvantmehaanika 102. Kuna neil ühist 53, Jaccard indeks on 24.09% = 53 / (118 + 102).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kvantfüüsika ja Kvantmehaanika. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
