Sarnasusi Käpalised ja Kahelehine käokeel
Käpalised ja Kahelehine käokeel on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Aasia, Asparilaadsed, Üheidulehelised, Katteseemnetaimed, Käokeel, Kupar, Leheroots, Liik (bioloogia), Madalsoo, Nektar, Parasvööde, Püsikud, Põhja-Aafrika, Polaarjoon, Sugukond (bioloogia), Taimed, Vars.
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Aasia ja Käpalised · Aasia ja Kahelehine käokeel ·
Asparilaadsed
Asparilaadsed (Asparagales) on õistaimede selts üheiduleheliste klassist.
Asparilaadsed ja Käpalised · Asparilaadsed ja Kahelehine käokeel ·
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Üheidulehelised ja Käpalised · Üheidulehelised ja Kahelehine käokeel ·
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Käpalised ja Katteseemnetaimed · Kahelehine käokeel ja Katteseemnetaimed ·
Käokeel
Käokeel (Platanthera) on käpaliste sugukonda kuuluv juuremugulatega püsikute perekond.
Käokeel ja Käpalised · Käokeel ja Kahelehine käokeel ·
Kupar
Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.
Käpalised ja Kupar · Kahelehine käokeel ja Kupar ·
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Käpalised ja Leheroots · Kahelehine käokeel ja Leheroots ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Käpalised ja Liik (bioloogia) · Kahelehine käokeel ja Liik (bioloogia) ·
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Käpalised ja Madalsoo · Kahelehine käokeel ja Madalsoo ·
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Käpalised ja Nektar · Kahelehine käokeel ja Nektar ·
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Käpalised ja Parasvööde · Kahelehine käokeel ja Parasvööde ·
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Käpalised ja Püsikud · Kahelehine käokeel ja Püsikud ·
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Käpalised ja Põhja-Aafrika · Kahelehine käokeel ja Põhja-Aafrika ·
Polaarjoon
Polaarjoon Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev.
Käpalised ja Polaarjoon · Kahelehine käokeel ja Polaarjoon ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Käpalised ja Sugukond (bioloogia) · Kahelehine käokeel ja Sugukond (bioloogia) ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Käpalised ja Taimed · Kahelehine käokeel ja Taimed ·
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Käpalised ja Kahelehine käokeel ühist
- Millised on sarnasused Käpalised ja Kahelehine käokeel
Võrdlus Käpalised ja Kahelehine käokeel
Käpalised on 109 suhted, samas Kahelehine käokeel 53. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 10.49% = 17 / (109 + 53).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Käpalised ja Kahelehine käokeel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: