118 suhted: Aleksandr Ozerski, Aleuroliit, Alexander von Schrenck, Aluspõhi, Asteroid, Atoll, Bituumen, Bretša, Deformatsioon, Diameeter, Dolomiidistumine, Eelkambrium, Eesti, Endogeensed protsessid, Erosioon, Geofüüsika, Geoloog, Geoloogia, Geoloogiline kaardistamine, Geoloogiline struktuur, Geomorfoloogia, Granitoid, Haljala lade, Hüdrotermid, Hendrik Palmre, Hendrik Relve, Hiiumaa, Impaktstruktuur, Interpretatsioon, Jääjärv, Kalle Suuroja, Kambrium, Karbonaatkivim, Karl Eduard von Eichwald, Kärdla, Kärdla kihistu, Kõrgendik, Kiirendus, Kiirus, Killustik, Kineetiline energia, Kondriidid, Kraater, Kristalne kivim, Kruus, Kvarts, Kvaternaar, Langemisnurk, Lasuv kiht, Lääne-Eesti, ..., Lööklaine, Liiv, Liivakivi, Linnumäe, Loodusesõber, Lubjakivi, Maa, Maak, Maapind, Mandrijää, Mass, Mäemassiiv, Meetod, Mergel, Meteoorkeha, Meteoriidikraatri vall, Mineraalvesi, Modelleerimine, Murenemine, Murrang, Neugrundi kraater, Ordoviitsium, Paleosoikum, Paluküla (Hiiumaa), Paluküla kerge, Paluküla kihistu, Paluküla paemurd, Parameeter, Pöördvõrdelisus, Peterburi, Pleistotseen, Puurauk, Puurimine, Rahn, Rannajoon, Rõhk, Rike (geoloogia), Savi, Sete, Settimine, Silur, Soovälja K-1 puurauk, Sublimeerumine, Sulfiidid, Taevakeha, Terrigeensed setted, Tsunami, TTÜ Geoloogia Instituut, Tubala, Tuff, Turism, Väino Puura (geoloog), Vesi, Viirsavi, 1967, 1971, 1973, 1974, 1980, 1981, 1983, 1984, 1986, 1988, 1991, 1993, 1994, 1995. Laienda indeks (68 rohkem) »
Aleksandr Ozerski
Aleksandr Dmitrijevitš Ozerski (21. september (9. september vkj) 1813 Tšernigovi kubermang – 1. oktoober (19. september vkj) 1880 Peterburi) oli vene geoloog.
Uus!!: Kärdla kraater ja Aleksandr Ozerski · Näe rohkem »
Aleuroliit
Aleuroliit Aleuroliit on valdavalt aleuriidist koosnev settekivim.
Uus!!: Kärdla kraater ja Aleuroliit · Näe rohkem »
Alexander von Schrenck
Alexander Gustav von Schrenk Alexander Gustav von Schrenck (ka Schrenk; 4. veebruar 1816, Triznovo, Tula kubermang – 25. juuni 1876, Tartu) oli baltisaksa päritolu mineraloog, tuntud Siberi-uurija, hilisem Tartu ülikooli õppejõud ja Tartu Loodusuurijate Seltsi asutajaid.
Uus!!: Kärdla kraater ja Alexander von Schrenck · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Kärdla kraater ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Kärdla kraater ja Asteroid · Näe rohkem »
Atoll
Atolli moodustumist näitlikustav animatsioon. Korallrahu on kujutatud punaka ja violetsena. Animatsioonil kujutatu võib tegelikkuses kesta miljoneid aastaid. Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun.
Uus!!: Kärdla kraater ja Atoll · Näe rohkem »
Bituumen
Bituumen on üldnimetus looduslikult esinevatele põlevatele tahketele või vedelatele süsivesinike segudele.
Uus!!: Kärdla kraater ja Bituumen · Näe rohkem »
Bretša
epidoodist Ristna neemel (Harjumaa) Bretša on ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim.
Uus!!: Kärdla kraater ja Bretša · Näe rohkem »
Deformatsioon
158x158px Deformatsiooniks ehk deformeerumiseks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse.
Uus!!: Kärdla kraater ja Deformatsioon · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Kärdla kraater ja Diameeter · Näe rohkem »
Dolomiidistumine
Dolomiidistumine (inglise dolomitization) on protsess, mille käigus lubjakivi muutub osaliselt või täielikult dolomiidiks (dolokiviks).
Uus!!: Kärdla kraater ja Dolomiidistumine · Näe rohkem »
Eelkambrium
Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.
Uus!!: Kärdla kraater ja Eelkambrium · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kärdla kraater ja Eesti · Näe rohkem »
Endogeensed protsessid
Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia.
Uus!!: Kärdla kraater ja Endogeensed protsessid · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Kärdla kraater ja Erosioon · Näe rohkem »
Geofüüsika
Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.
Uus!!: Kärdla kraater ja Geofüüsika · Näe rohkem »
Geoloog
Carl Spitzwegi maal "Geoloog" Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab puurauku DH-GAP04 ja tema aparatuuri. Gröönimaa jääkilp Kangerlussuaqi lähedal Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.
Uus!!: Kärdla kraater ja Geoloog · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Kärdla kraater ja Geoloogia · Näe rohkem »
Geoloogiline kaardistamine
Geoloogiline kaardistamine on mingi uuritava maa-ala geoloogilise kaardi koostamine.
Uus!!: Kärdla kraater ja Geoloogiline kaardistamine · Näe rohkem »
Geoloogiline struktuur
Geoloogiline struktuur on kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus.
Uus!!: Kärdla kraater ja Geoloogiline struktuur · Näe rohkem »
Geomorfoloogia
Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.
Uus!!: Kärdla kraater ja Geomorfoloogia · Näe rohkem »
Granitoid
QAPF-diagrammil hõlmavad granitoidid ülemisest kolmnurgast ala, mis jääb 20% ja 60% kvartsisisalduse (Q) vahele Granitoid on põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim.
Uus!!: Kärdla kraater ja Granitoid · Näe rohkem »
Haljala lade
Haljala lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Kärdla kraater ja Haljala lade · Näe rohkem »
Hüdrotermid
mustad tossutajad on tüüpilised hüdrotermid Hüdrotermid on maailmamere põhjas olevad kuumaveeallikad.
Uus!!: Kärdla kraater ja Hüdrotermid · Näe rohkem »
Hendrik Palmre
Hendrik Palmre (aastani 1938 Heinrich Barkrall-Barkla, autorina ka Barkla; 11. detsember 1904 Rakvere vald, Virumaa – 6. detsember 1989 Tallinn) oli eesti geoloog.
Uus!!: Kärdla kraater ja Hendrik Palmre · Näe rohkem »
Hendrik Relve
Hendrik Relve 2008. aastal Hendrik Relve (sündinud 18. juulil 1948 Tallinnas) on eesti loodusajakirjanik, rännumees, kirjanik ja fotograaf.
Uus!!: Kärdla kraater ja Hendrik Relve · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Kärdla kraater ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Uus!!: Kärdla kraater ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »
Interpretatsioon
Interpretatsioon (inglise interpretation) on väite, teksti, kunsti-, muusikateose või sündmuse tõlgendamine.
Uus!!: Kärdla kraater ja Interpretatsioon · Näe rohkem »
Jääjärv
Rila järved Bulgaarias on jäätekkelise päritoluga Jääjärv (ka liustikujärv) on jahe seisuveekogu, mis on tekkinud mandrijää või mäeliustiku sulamisestEE 2.
Uus!!: Kärdla kraater ja Jääjärv · Näe rohkem »
Kalle Suuroja
Kalle-Mart Suuroja (sündinud 3. oktoobril 1945 Tudulinnas) on Eesti geoloog.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kalle Suuroja · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Kärdla kraater ja Kambrium · Näe rohkem »
Karbonaatkivim
Karbonaatkivim on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.
Uus!!: Kärdla kraater ja Karbonaatkivim · Näe rohkem »
Karl Eduard von Eichwald
Karl Eduard von Eichwald Karl Eduard von Eichwald (vene keeles Эдуард Иванович Эйхвальд; 4. juuli 1795 Jelgava, Kuramaa kubermang – 10. november 1876 Peterburi) oli baltisaksa geoloog ja arst.
Uus!!: Kärdla kraater ja Karl Eduard von Eichwald · Näe rohkem »
Kärdla
Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kärdla · Näe rohkem »
Kärdla kihistu
Kärdla kihistu (inglise keeles Kärdla Formation) on ordoviitsiumi ladestu Haljala lademe kihistu.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kärdla kihistu · Näe rohkem »
Kõrgendik
Kõrgendik on ümbrusest kõrgemale kerkiv pinnavorm ehk positiivne pinnavorm.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kõrgendik · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kiirus · Näe rohkem »
Killustik
Killustik Killustiku toodetakse suuremate looduskivimite ja tehiskivimite purustamisel, mille tulemusel saadakse nurgelistest tükkidest krobelise pinnaga sõmer materjal.
Uus!!: Kärdla kraater ja Killustik · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Kondriidid
Grasslandi kondriitmeteoriidi L4 kondrid Phnom Penh Kondriitmeteoriit L6 – 1868 Kondriitmeteoriidid ehk kondriidid on kivimeteoriitide hulka kuuluvad meteoriidid, milles sisalduvad ümarad agregaadid, mida nimetatakse kondriteks.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kondriidid · Näe rohkem »
Kraater
Saint Helensi kraater (1980) Kameruni mäe kraatrid Kraater ehk vulkaanikraater on vulkaanilise materjali, vahel ka muu materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kraater · Näe rohkem »
Kristalne kivim
Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kristalne kivim · Näe rohkem »
Kruus
Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kruus · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kvarts · Näe rohkem »
Kvaternaar
Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.
Uus!!: Kärdla kraater ja Kvaternaar · Näe rohkem »
Langemisnurk
* Langemisnurk on optikas nurk pinnanormaali ja langeva kiire vahel.
Uus!!: Kärdla kraater ja Langemisnurk · Näe rohkem »
Lasuv kiht
Lasuv kiht on kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal.
Uus!!: Kärdla kraater ja Lasuv kiht · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Kärdla kraater ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Lööklaine
Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.
Uus!!: Kärdla kraater ja Lööklaine · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Kärdla kraater ja Liiv · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Kärdla kraater ja Liivakivi · Näe rohkem »
Linnumäe
Linnumäe on küla Hiiumaa vallas, Kärdlast lõunas.
Uus!!: Kärdla kraater ja Linnumäe · Näe rohkem »
Loodusesõber
Loodusesõber oli loodusajakiri, mis ilmus Eestis aastail 2007–2015.
Uus!!: Kärdla kraater ja Loodusesõber · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Kärdla kraater ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Kärdla kraater ja Maa · Näe rohkem »
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Uus!!: Kärdla kraater ja Maak · Näe rohkem »
Maapind
Maapind on Maa pind.
Uus!!: Kärdla kraater ja Maapind · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Kärdla kraater ja Mandrijää · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Kärdla kraater ja Mass · Näe rohkem »
Mäemassiiv
Nanga Parbat asub samanimelises mäemassiivis Pakistanis Mäemassiiv on mäestiku enam-vähem isoleeritud osa, mille pikkus ja laius on sarnased (näiteks Mont Blanc Alpides ja Mogoltau Tian Shanis).
Uus!!: Kärdla kraater ja Mäemassiiv · Näe rohkem »
Meetod
Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine'.
Uus!!: Kärdla kraater ja Meetod · Näe rohkem »
Mergel
Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim.
Uus!!: Kärdla kraater ja Mergel · Näe rohkem »
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Uus!!: Kärdla kraater ja Meteoorkeha · Näe rohkem »
Meteoriidikraatri vall
Meteoriidikraatri vall on ümara kujuga positiivne pinnavorm, mis ümbritseb meteoriidikraatrit.
Uus!!: Kärdla kraater ja Meteoriidikraatri vall · Näe rohkem »
Mineraalvesi
Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.
Uus!!: Kärdla kraater ja Mineraalvesi · Näe rohkem »
Modelleerimine
Modelleerimine on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod.
Uus!!: Kärdla kraater ja Modelleerimine · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Kärdla kraater ja Murenemine · Näe rohkem »
Murrang
A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang Normaalmurrangute tekke läbi moodustunud alangud ja ülangud Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes.
Uus!!: Kärdla kraater ja Murrang · Näe rohkem »
Neugrundi kraater
Kraatrist väljapaiskunud neugrundbretša rahnud Osmussaarel ("Osmussaare Kaksikud"). Neugrundi kraater on Osmussaare ja Krassi saare vahel asuv 535 miljoni aasta vanune veealune meteoriidikraater.
Uus!!: Kärdla kraater ja Neugrundi kraater · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Kärdla kraater ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Kärdla kraater ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Paluküla (Hiiumaa)
Paluküla on Hiiumaa vallas, Kärdlas kagus asuv küla.
Uus!!: Kärdla kraater ja Paluküla (Hiiumaa) · Näe rohkem »
Paluküla kerge
Paluküla kerge on mattunud Kärdla meteoriidikraatri valliosa, kus aluskorrakivimid on tavapärasest tõusnud umbes 200 m kõrgemale.
Uus!!: Kärdla kraater ja Paluküla kerge · Näe rohkem »
Paluküla kihistu
Paluküla kihistu (inglise keeles Paluküla Formation) on ordoviitsiumi ladestu Haljala lademe kihistu.
Uus!!: Kärdla kraater ja Paluküla kihistu · Näe rohkem »
Paluküla paemurd
Paluküla paemurd on endine paemurd Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Palukülas.
Uus!!: Kärdla kraater ja Paluküla paemurd · Näe rohkem »
Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.
Uus!!: Kärdla kraater ja Parameeter · Näe rohkem »
Pöördvõrdelisus
Pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus on arvsuuruste x ja y vaheline seos, kus ühe suuruse kasvades väheneb teise suurus proportsionaalselt.
Uus!!: Kärdla kraater ja Pöördvõrdelisus · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Kärdla kraater ja Peterburi · Näe rohkem »
Pleistotseen
Pleistotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Kärdla kraater ja Pleistotseen · Näe rohkem »
Puurauk
Taani geoloogiateenistuse tegevjuht Johnny Fredericia osutamas puuraugule GAP 04, mis läheb 700 m sügavusele Gröönimaa jääkilbi alla Puurauk on maakoorde puuritud silindriline õõs.
Uus!!: Kärdla kraater ja Puurauk · Näe rohkem »
Puurimine
Puuripadrun ehk spindel Puurimine on üks levinud auguvalmistamisviise.
Uus!!: Kärdla kraater ja Puurimine · Näe rohkem »
Rahn
Rahn Saaremaa rannikusetetes Moeraki Boulders, Uus-Meremaa Rahn on kivi, mille läbimõõt ületab 512 mm.
Uus!!: Kärdla kraater ja Rahn · Näe rohkem »
Rannajoon
Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.
Uus!!: Kärdla kraater ja Rannajoon · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Kärdla kraater ja Rõhk · Näe rohkem »
Rike (geoloogia)
Rikked pudedas vulkaanilises kivimis, Volcan de Lemptegy, Keskmassiiv, Prantsusmaa kaltsiidiga, Osmussaare looderand Rike on katkestus kivimkeha pidevuses.
Uus!!: Kärdla kraater ja Rike (geoloogia) · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Kärdla kraater ja Savi · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Kärdla kraater ja Sete · Näe rohkem »
Settimine
Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.
Uus!!: Kärdla kraater ja Settimine · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Kärdla kraater ja Silur · Näe rohkem »
Soovälja K-1 puurauk
Soovälja K-1 puurauk (ka K-1 puurauk) on puurauk Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kärdla meteoriidikraatri keskosas.
Uus!!: Kärdla kraater ja Soovälja K-1 puurauk · Näe rohkem »
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Uus!!: Kärdla kraater ja Sublimeerumine · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Kärdla kraater ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Kärdla kraater ja Taevakeha · Näe rohkem »
Terrigeensed setted
Terrigeensed setted on madalmerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit settematerjalist.
Uus!!: Kärdla kraater ja Terrigeensed setted · Näe rohkem »
Tsunami
Tsunami (jaapani keeles 津波 'sadamalaine') on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.
Uus!!: Kärdla kraater ja Tsunami · Näe rohkem »
TTÜ Geoloogia Instituut
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut (endine Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut) on Tallinna Tehnikaülikooli teadus-, arendus- ja õppeasutus, mis tegutseb geoloogia ja sellega seotud loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste ning keskkonnakaitse valdkonnas.
Uus!!: Kärdla kraater ja TTÜ Geoloogia Instituut · Näe rohkem »
Tubala
Tubala on Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, Kärdlast lõunas asuv küla.
Uus!!: Kärdla kraater ja Tubala · Näe rohkem »
Tuff
Tuff. Osaliselt murenenud tufi paljand Prantsusmaal (Keskmassiiv). Tuff on püroklastiline kivim, mille koostisest üle 90% moodustavad püroklastilised osakesed.
Uus!!: Kärdla kraater ja Tuff · Näe rohkem »
Turism
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Uus!!: Kärdla kraater ja Turism · Näe rohkem »
Väino Puura (geoloog)
Väino Puura 2006. aastal Väino Puura (6. august 1935 Lutsu, Võrumaa – 14. jaanuar 2018) oli eesti geoloog.
Uus!!: Kärdla kraater ja Väino Puura (geoloog) · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Kärdla kraater ja Vesi · Näe rohkem »
Viirsavi
Pleistotseeni viirsavi Kanadas Viirsavi (inglise k varved clay) on liustikuesistes jääjärvedes tekkinud kihiline sete.
Uus!!: Kärdla kraater ja Viirsavi · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1967 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1971 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1973 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1974 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1980 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1981 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1983 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1984 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1986 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1988 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1991 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1993 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1994 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Kärdla kraater ja 1995 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kärdla astrobleem, Kärdla meteoriidikraater.