Sarnasusi Kärnteni liidumaa ja Kärnteni mark
Kärnteni liidumaa ja Kärnteni mark on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Arnulf (Frangi keiser), Baieri hertsogkond, Frangi riik, Ida-Frangi riik, Karantaania, Karl Suur, Karlmann (Ida-Frangi kuningas), Karolingide impeerium, Kärnteni hertsogkond, Kraini mark, Ludwig Sakslane, Otto II (Saksa-Rooma keiser), Salzburgi peapiiskopkond, Villach.
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Arnulf (Frangi keiser) ja Kärnteni liidumaa · Arnulf (Frangi keiser) ja Kärnteni mark ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Kärnteni liidumaa · Baieri hertsogkond ja Kärnteni mark ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Kärnteni liidumaa · Frangi riik ja Kärnteni mark ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Ida-Frangi riik ja Kärnteni liidumaa · Ida-Frangi riik ja Kärnteni mark ·
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Kärnteni liidumaa ja Karantaania · Kärnteni mark ja Karantaania ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Kärnteni liidumaa ja Karl Suur · Kärnteni mark ja Karl Suur ·
Karlmann (Ida-Frangi kuningas)
Karlmann (umbes 830–880) oli Karolingide dünastiast pärinev Baieri ja hiljem Ida-Frangi kuningas.
Kärnteni liidumaa ja Karlmann (Ida-Frangi kuningas) · Kärnteni mark ja Karlmann (Ida-Frangi kuningas) ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Kärnteni liidumaa ja Karolingide impeerium · Kärnteni mark ja Karolingide impeerium ·
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Kärnteni hertsogkond ja Kärnteni liidumaa · Kärnteni hertsogkond ja Kärnteni mark ·
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Kärnteni liidumaa ja Kraini mark · Kärnteni mark ja Kraini mark ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Kärnteni liidumaa ja Ludwig Sakslane · Kärnteni mark ja Ludwig Sakslane ·
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Kärnteni liidumaa ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni mark ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) ·
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Kärnteni liidumaa ja Salzburgi peapiiskopkond · Kärnteni mark ja Salzburgi peapiiskopkond ·
Villach
Villach (sloveeni: Beljak, itaalia: Villaco, friuli: Vilac) on suuruselt seitsmes linn Austrias ja suuruselt teine Kärnteni liidumaal.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kärnteni liidumaa ja Kärnteni mark ühist
- Millised on sarnasused Kärnteni liidumaa ja Kärnteni mark
Võrdlus Kärnteni liidumaa ja Kärnteni mark
Kärnteni liidumaa on 273 suhted, samas Kärnteni mark 38. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 4.50% = 14 / (273 + 38).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kärnteni liidumaa ja Kärnteni mark. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: