Sarnasusi Kääbus-seedermänd ja Mägimänd
Kääbus-seedermänd ja Mägimänd on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Endel Laas, Erosioon, Euroopa, Harilik mänd, Isasõis, Käbi, Lähtekivim (mullateadus), Liivmullad, Mänd (perekond), Männilised, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Perekond (bioloogia), Pung, Seeme, Sugukond (bioloogia), Taimed, Võrse, 19. sajand.
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Endel Laas ja Kääbus-seedermänd · Endel Laas ja Mägimänd ·
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Erosioon ja Kääbus-seedermänd · Erosioon ja Mägimänd ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Kääbus-seedermänd · Euroopa ja Mägimänd ·
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Harilik mänd ja Kääbus-seedermänd · Harilik mänd ja Mägimänd ·
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Isasõis ja Kääbus-seedermänd · Isasõis ja Mägimänd ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Kääbus-seedermänd ja Käbi · Käbi ja Mägimänd ·
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Kääbus-seedermänd ja Lähtekivim (mullateadus) · Lähtekivim (mullateadus) ja Mägimänd ·
Liivmullad
Liivmulla profiil Liivmullad (L0 primitiivne leedemuld, Maaamet, Lisa 3 Mullastiku kaardi legend.|vaadatud 01.12.2021) on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus 0–10%.
Kääbus-seedermänd ja Liivmullad · Liivmullad ja Mägimänd ·
Mänd (perekond)
Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Kääbus-seedermänd ja Mänd (perekond) · Mägimänd ja Mänd (perekond) ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Kääbus-seedermänd ja Männilised · Mägimänd ja Männilised ·
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Kääbus-seedermänd ja Okas · Mägimänd ja Okas ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Kääbus-seedermänd ja Okaspuulaadsed · Mägimänd ja Okaspuulaadsed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Kääbus-seedermänd ja Okaspuutaimed · Mägimänd ja Okaspuutaimed ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Kääbus-seedermänd ja Paljasseemnetaimed · Mägimänd ja Paljasseemnetaimed ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Kääbus-seedermänd ja Perekond (bioloogia) · Mägimänd ja Perekond (bioloogia) ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Kääbus-seedermänd ja Pung · Mägimänd ja Pung ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Kääbus-seedermänd ja Seeme · Mägimänd ja Seeme ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Kääbus-seedermänd ja Sugukond (bioloogia) · Mägimänd ja Sugukond (bioloogia) ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Kääbus-seedermänd ja Taimed · Mägimänd ja Taimed ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Kääbus-seedermänd ja Võrse · Mägimänd ja Võrse ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kääbus-seedermänd ja Mägimänd ühist
- Millised on sarnasused Kääbus-seedermänd ja Mägimänd
Võrdlus Kääbus-seedermänd ja Mägimänd
Kääbus-seedermänd on 82 suhted, samas Mägimänd 65. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 14.29% = 21 / (82 + 65).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kääbus-seedermänd ja Mägimänd. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: