Sarnasusi Külm sõda ja Nõukogude Liit
Külm sõda ja Nõukogude Liit on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik, Bulgaaria Rahvavabariik, Ida-Euroopa, Jossif Stalin, Kesk-Euroopa, Koalitsioon, Kolmas riik, Komintern, Nõukogude Liit, NSV Liidu relvajõud, Poola Rahvavabariik, Praha kevad, Prantsusmaa, Rumeenia Sotsialistlik Vabariik, Saksa Demokraatlik Vabariik, Suurbritannia, Tšehhoslovakkia, Teine maailmasõda, Ungari ülestõus (1956), Ungari Rahvavabariik, Varssavi Lepingu Organisatsioon, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Vene keel.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik (albaania: Republika Popullore Socialiste e Shqipërisë) oli Albaania ametlik nimi aastatel 1976–1992.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Külm sõda · Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Nõukogude Liit ·
Bulgaaria Rahvavabariik
Bulgaaria Rahvavabariik (lühend Bulgaaria RV; bulgaaria keeles Народна република България (НРБ)) oli Bulgaaria sotsialistliku vabariigi ametlik nimi, mis eksisteeris aastatel 1946–1990, kui Bulgaaria Kommunistlik Partei (BKP) valitses üheskoos oma väidetavalt sõltumatu koalitsioonipartneri Rahvusliku Agraarparteiga.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Külm sõda · Bulgaaria Rahvavabariik ja Nõukogude Liit ·
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Ida-Euroopa ja Külm sõda · Ida-Euroopa ja Nõukogude Liit ·
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Jossif Stalin ja Külm sõda · Jossif Stalin ja Nõukogude Liit ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Külm sõda ja Kesk-Euroopa · Kesk-Euroopa ja Nõukogude Liit ·
Koalitsioon
Koalitsioon on erakondade ajutine liit.
Külm sõda ja Koalitsioon · Koalitsioon ja Nõukogude Liit ·
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Külm sõda ja Kolmas riik · Kolmas riik ja Nõukogude Liit ·
Komintern
Komintern (Коминтерн, vene keelest: Коммунистический интернационал, 'Kommunistlik Internatsionaal', ka Kolmas Internatsionaal) oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon.
Külm sõda ja Komintern · Komintern ja Nõukogude Liit ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Külm sõda ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Nõukogude Liit ·
NSV Liidu relvajõud
NSV Liidu relvajõud (vene keeles Вооружённые Силы СССР Vooružonnõje Silõ SSSR) oli NSV Liidu riiklik sõjaline organisatsioon.
Külm sõda ja NSV Liidu relvajõud · Nõukogude Liit ja NSV Liidu relvajõud ·
Poola Rahvavabariik
Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.
Külm sõda ja Poola Rahvavabariik · Nõukogude Liit ja Poola Rahvavabariik ·
Praha kevad
Praha kevad (tšehhi keeles Pražské jaro, slovaki keeles Pražská jar) oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968.
Külm sõda ja Praha kevad · Nõukogude Liit ja Praha kevad ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Külm sõda ja Prantsusmaa · Nõukogude Liit ja Prantsusmaa ·
Rumeenia Sotsialistlik Vabariik
Rumeenia Sotsialistlik Vabariik (rumeenia keeles Republica Socialistă România, RSR; 1947–1965 Rumeenia Rahvavabariik, Republica Populară Romînă, RPR) oli aastatel 1947–1989 eksisteerinud marksistik-leninistlik üheparteiline kommunistlik riik.
Külm sõda ja Rumeenia Sotsialistlik Vabariik · Nõukogude Liit ja Rumeenia Sotsialistlik Vabariik ·
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Külm sõda ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Nõukogude Liit ja Saksa Demokraatlik Vabariik ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Külm sõda ja Suurbritannia · Nõukogude Liit ja Suurbritannia ·
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Külm sõda ja Tšehhoslovakkia · Nõukogude Liit ja Tšehhoslovakkia ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Külm sõda ja Teine maailmasõda · Nõukogude Liit ja Teine maailmasõda ·
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Külm sõda ja Ungari ülestõus (1956) · Nõukogude Liit ja Ungari ülestõus (1956) ·
Ungari Rahvavabariik
Ungari Rahvavabariik (ungari keeles Magyar Népköztársaság; lühend Ungari RV) oli sotsialistlik riik, mis eksisteeris 20.
Külm sõda ja Ungari Rahvavabariik · Nõukogude Liit ja Ungari Rahvavabariik ·
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.
Külm sõda ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Nõukogude Liit ja Varssavi Lepingu Organisatsioon ·
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
Organisatsiooni lipp Liikmesriigid november 1986 seisuga. Tumepunasega on tähistatud liikmed, helepunasega assotsieerunud liikmed, violetsega mitteosalevad assotsieerunud liikmed ning kollasega vaatlejariigid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu täidesaatva komitee istung Endine Vastastikuse Majandusabi Nõukogu peakorteri maja Moskvas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, lühend VMN (vene keeles Совет экономической взаимопомощи, СЭВ sovjet ekonomitšeskoi vzaimopomoštši, SEV; inglise keeles Council for Mutual Economic Assistance, CMEA, ka COMECON), oli 1949–1991 tegutsenud sotsialismimaade valitsustevaheline majandusalane organisatsioon peakorteriga Moskvas. Kujutas endast NSV Liidu kontrolli all olnud institutsiooni, mis pidi tagama sotsialistliku orientatsiooniga riikide majanduse orienteerimise Nõukogude Liidu vajaduste rahuldamiseks.
Külm sõda ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu · Nõukogude Liit ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ·
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Külm sõda ja Nõukogude Liit ühist
- Millised on sarnasused Külm sõda ja Nõukogude Liit
Võrdlus Külm sõda ja Nõukogude Liit
Külm sõda on 96 suhted, samas Nõukogude Liit 221. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 7.26% = 23 / (96 + 221).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Külm sõda ja Nõukogude Liit. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: