Sarnasusi Külm sõda ja Nõukogude okupatsioon
Külm sõda ja Nõukogude okupatsioon on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Ameerika Ühendriigid, Ida-Euroopa, Jalta konverents, Jossif Stalin, Jugoslaavia, Nõukogude Liit, Praha kevad, Saksa Demokraatlik Vabariik, Suurbritannia, Tšehhoslovakkia, Teine maailmasõda, Ungari ülestõus (1956), Varssavi Lepingu Organisatsioon.
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Külm sõda · Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude okupatsioon ·
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Ida-Euroopa ja Külm sõda · Ida-Euroopa ja Nõukogude okupatsioon ·
Jalta konverents
Churchill, Roosevelt, Stalin Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4.
Jalta konverents ja Külm sõda · Jalta konverents ja Nõukogude okupatsioon ·
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Jossif Stalin ja Külm sõda · Jossif Stalin ja Nõukogude okupatsioon ·
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Jugoslaavia ja Külm sõda · Jugoslaavia ja Nõukogude okupatsioon ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Külm sõda ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Nõukogude okupatsioon ·
Praha kevad
Praha kevad (tšehhi keeles Pražské jaro, slovaki keeles Pražská jar) oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968.
Külm sõda ja Praha kevad · Nõukogude okupatsioon ja Praha kevad ·
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Külm sõda ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Nõukogude okupatsioon ja Saksa Demokraatlik Vabariik ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Külm sõda ja Suurbritannia · Nõukogude okupatsioon ja Suurbritannia ·
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Külm sõda ja Tšehhoslovakkia · Nõukogude okupatsioon ja Tšehhoslovakkia ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Külm sõda ja Teine maailmasõda · Nõukogude okupatsioon ja Teine maailmasõda ·
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Külm sõda ja Ungari ülestõus (1956) · Nõukogude okupatsioon ja Ungari ülestõus (1956) ·
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.
Külm sõda ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Nõukogude okupatsioon ja Varssavi Lepingu Organisatsioon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Külm sõda ja Nõukogude okupatsioon ühist
- Millised on sarnasused Külm sõda ja Nõukogude okupatsioon
Võrdlus Külm sõda ja Nõukogude okupatsioon
Külm sõda on 96 suhted, samas Nõukogude okupatsioon 52. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 8.78% = 13 / (96 + 52).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Külm sõda ja Nõukogude okupatsioon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: