Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kęstutis ja Poola
Kęstutis ja Poola on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Jogaila, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Moskva suurvürstiriik, Poola keel, Poola Kuningriik, Preisimaa, Saksa ordu, Varssavi.
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Jogaila ja Kęstutis · Jogaila ja Poola ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Kęstutis ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Poola ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Kęstutis ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Poola ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Kęstutis ja Moskva suurvürstiriik · Moskva suurvürstiriik ja Poola ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Kęstutis ja Poola keel · Poola ja Poola keel ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Kęstutis ja Poola Kuningriik · Poola ja Poola Kuningriik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Kęstutis ja Preisimaa · Poola ja Preisimaa ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Kęstutis ja Saksa ordu · Poola ja Saksa ordu ·
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kęstutis ja Poola ühist
- Millised on sarnasused Kęstutis ja Poola
Võrdlus Kęstutis ja Poola
Kęstutis on 89 suhted, samas Poola 201. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 3.10% = 9 / (89 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kęstutis ja Poola. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
