Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Adramaa, Gustav II Adolf, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Kapten, Karl Magnus Posse (1728–1773), Kürble mõis, Kõrvalmõis, Kihelkonnakohus, Laatre küla, Laatre mõis, Läti keel, Leonhard von Stryk, Liivimaa, Liivimaa ordu maameister, Mulgi vald, Põhja-Ruhja kihelkond, Plātere mõis, Rüütlimõis, Ruhja ordulinnus, Saksa keel, Saksa ordu, Stryk, Ungern-Sternberg, Veelikse (Mulgi), Veelikse mõis, Viljandi maakond, Volmari kreis, Wolter von Plettenberg, 1504, 1518, 1542, 1550, 1631, 1638, 1646, 1682, 1727, 1730, 1765, 1794, 1855, 1859, 1863, 1875, 1892, 1894, 1895, 1909, 1919. aasta maareform, ..., 1920. Laienda indeks (1 rohkem) »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Adramaa · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Kapten · Näe rohkem »
Karl Magnus Posse (1728–1773)
Karl Magnus Posse (1728 – 1. jaanuar 1773) oli Possede aadlisuguvõsast pärit parun, kellele kuulus Abja mõis.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Karl Magnus Posse (1728–1773) · Näe rohkem »
Kürble mõis
Kürble mõis ehk Ķirbeņi mõis (saksa keeles Kürbelshof, ka Kirbel, läti keeles Ķirbeņu muiža, ka Ķirbeļu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Laatre kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Kürble mõis · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kihelkonnakohus
Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »
Laatre küla
Laatre on küla Mulgi vallas Viljandimaal.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Laatre küla · Näe rohkem »
Laatre mõis
Laatre mõis (saksa keeles Fölk) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Laatre mõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Läti keel · Näe rohkem »
Leonhard von Stryk
Leonhard Gottlieb Karl von Stryk (vene keeles Л. В. фон Штрик) (3. veebruar (vkj) 1834 Liivimaa – elas 1882. aastast Dresdenis) oli baltisaksa päritolu ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Leonhard von Stryk · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Mulgi vald
Mulgi vald on kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Viljandi maakonnas.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Mulgi vald · Näe rohkem »
Põhja-Ruhja kihelkond
Põhja-Ruhja kihelkond ehk Ziemeļrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nord-Rujen, läti keeles Ziemeļrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Põhja-Ruhja kihelkond · Näe rohkem »
Plātere mõis
Plātere mõis (saksa keeles Weißensee, läti keeles Plāteres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Plātere mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Ruhja ordulinnus
Vaade linnusekõrgendikule loodest. Näha läänepoolne vallikraav ja peavärava asukoht lääneküljel Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Ruhja ordulinnus · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Stryk
Stryk, varem Vogt von Elspe (vene keeles Штрюк, ka Штрик) on Vestfaalist pärit baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Stryk · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Veelikse (Mulgi)
Veelikse (kohalikus kõnepruugis Lambaküla) on küla Mulgi vallas Viljandimaal.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Veelikse (Mulgi) · Näe rohkem »
Veelikse mõis
Veelikse mõis - juuni 2021 Veelikse mõis oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Veelikse mõis · Näe rohkem »
Viljandi maakond
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Viljandi maakond · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Volmari kreis · Näe rohkem »
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »
1504
1504.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1504 · Näe rohkem »
1518
1518.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1518 · Näe rohkem »
1542
1542.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1542 · Näe rohkem »
1550
1550.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1550 · Näe rohkem »
1631
1631.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1631 · Näe rohkem »
1638
1638.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1638 · Näe rohkem »
1646
1646.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1646 · Näe rohkem »
1682
1682.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1682 · Näe rohkem »
1727
1727.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1727 · Näe rohkem »
1730
1730.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1730 · Näe rohkem »
1765
1765.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1765 · Näe rohkem »
1794
1794.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1794 · Näe rohkem »
1855
1855.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1855 · Näe rohkem »
1859
1859.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1859 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1863 · Näe rohkem »
1875
1875.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1875 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1892 · Näe rohkem »
1894
1894.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1894 · Näe rohkem »
1895
1895.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1895 · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1909 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Laatre mõis (Ruhja) ja 1920 · Näe rohkem »
