Sarnasusi Laava ja Vulkaan
Laava ja Vulkaan on 36 ühist asja (Unioonpeedia): Aluseline kivim, Andesiit, Atmosfäär, Basalt, Datsiit, Gaas, Geoloogiline aeg, Hawaii saar, Island, Kliima, Kristall, Kuum täpp, Laavavool, Laki, Lõhevulkaan, Maa, Magma, Negatiivne pinnavorm, Ookeani keskahelik, Padilaava, Pimss, Plinius Noorem, Räni, Rüoliit, Süsihappegaas, Subduktsioon, Suur magmaprovints, Tacitus, Tardkivim, Tefra, ..., Temperatuur, Vesi, Viskoossus, Vulkaanilõõr, Vulkaanipurse, Vulkanism. Laienda indeks (6 rohkem) »
Aluseline kivim
Aluseline kivim (inglise basic rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45–52% (massiprotsent).
Aluseline kivim ja Laava · Aluseline kivim ja Vulkaan ·
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Andesiit ja Laava · Andesiit ja Vulkaan ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Laava · Atmosfäär ja Vulkaan ·
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Basalt ja Laava · Basalt ja Vulkaan ·
Datsiit
Datsiit on ränirikas vulkaaniline kivim.
Datsiit ja Laava · Datsiit ja Vulkaan ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Laava · Gaas ja Vulkaan ·
Geoloogiline aeg
Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni.
Geoloogiline aeg ja Laava · Geoloogiline aeg ja Vulkaan ·
Hawaii saar
Hawaii (varasem eestikeelne nimi Havai; ingl ja havai Hawaiʻi, inglise kõnekeeles Big Island) on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus.
Hawaii saar ja Laava · Hawaii saar ja Vulkaan ·
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Island ja Laava · Island ja Vulkaan ·
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Kliima ja Laava · Kliima ja Vulkaan ·
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Kristall ja Laava · Kristall ja Vulkaan ·
Kuum täpp
Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond.
Kuum täpp ja Laava · Kuum täpp ja Vulkaan ·
Laavavool
Pahoehoe Kilauea vulkaanil Hawaii saarel Laavavool on vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha.
Laava ja Laavavool · Laavavool ja Vulkaan ·
Laki
Laki vulkaan Laki (islandi Lakagígar 'Laki kraater') on vulkaan Islandi lõunaosas.
Laava ja Laki · Laki ja Vulkaan ·
Lõhevulkaan
Lõhevulkaan on vulkaan, mille puhul laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu ning võib küllaldase laavakoguse korral katta suuri maa-alasid.
Lõhevulkaan ja Laava · Lõhevulkaan ja Vulkaan ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Laava ja Maa · Maa ja Vulkaan ·
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Laava ja Magma · Magma ja Vulkaan ·
Negatiivne pinnavorm
Negatiivne pinnavorm on pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam.
Laava ja Negatiivne pinnavorm · Negatiivne pinnavorm ja Vulkaan ·
Ookeani keskahelik
kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.
Laava ja Ookeani keskahelik · Ookeani keskahelik ja Vulkaan ·
Padilaava
Padilaava, NOAA foto Padilaava on veealustes tingimustes tardunud padjalaadse morfoloogiaga laavavool.
Laava ja Padilaava · Padilaava ja Vulkaan ·
Pimss
Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.
Laava ja Pimss · Pimss ja Vulkaan ·
Plinius Noorem
Plinius Noorem (Gaius Plinius Caecilius Secundus; umbes 63 Comum (praegu Como) – umbes 113) oli vanarooma riigitegelane, jurist, kirjanik ja teadlane.
Laava ja Plinius Noorem · Plinius Noorem ja Vulkaan ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Laava ja Räni · Räni ja Vulkaan ·
Rüoliit
vesikulaarne pind Kvartsi ja kaaliumpäevakivi fenokristallidega porfüürilise struktuuriga rüoliit ehk kvartsporfüür Rüoliit (vanakreeka keeles ῥύαξ 'vool' + λίθος 'kivi') on tardkivim, happelise (ränirikka) koostisega purskekivim.
Laava ja Rüoliit · Rüoliit ja Vulkaan ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Laava ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Vulkaan ·
Subduktsioon
Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.
Laava ja Subduktsioon · Subduktsioon ja Vulkaan ·
Suur magmaprovints
Suured magmaprovintsid on ulatuslikud piirkonnad, kus levivad massiivsed aluseliste vulkaaniliste kivimite kihid.
Laava ja Suur magmaprovints · Suur magmaprovints ja Vulkaan ·
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Laava ja Tacitus · Tacitus ja Vulkaan ·
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Laava ja Tardkivim · Tardkivim ja Vulkaan ·
Tefra
Peamiselt akretsioonilapillidest koosnev tefra La Palmalt Tefra ehk vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena.
Laava ja Tefra · Tefra ja Vulkaan ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Laava ja Temperatuur · Temperatuur ja Vulkaan ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Laava ja Vesi · Vesi ja Vulkaan ·
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Laava ja Viskoossus · Viskoossus ja Vulkaan ·
Vulkaanilõõr
thumb Vulkaanilõõr on vertikaalne või peaaegu vertikaalne lõõr vulkaani sees, mis ühendab magmakollet maapinnasega, kus lõpeb kraatriga.
Laava ja Vulkaanilõõr · Vulkaan ja Vulkaanilõõr ·
Vulkaanipurse
Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Laava ja Vulkaanipurse · Vulkaan ja Vulkaanipurse ·
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Laava ja Vulkaan ühist
- Millised on sarnasused Laava ja Vulkaan
Võrdlus Laava ja Vulkaan
Laava on 59 suhted, samas Vulkaan 216. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 13.09% = 36 / (59 + 216).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Laava ja Vulkaan. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: