Sarnasusi Laiuse kihelkond ja Rootsi aeg
Laiuse kihelkond ja Rootsi aeg on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Bengt Gottfried Forselius, Karl XII, Kärde mõis, Kärde rahu, Köster, Kihelkond, Liivi sõda, Liivimaa kubermang, Mõisamaa, Poola aeg, Rootsi kuningas, Saksa keel, Tartu, Venemaa Keisririik.
Bengt Gottfried Forselius
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.
Bengt Gottfried Forselius ja Laiuse kihelkond · Bengt Gottfried Forselius ja Rootsi aeg ·
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Karl XII ja Laiuse kihelkond · Karl XII ja Rootsi aeg ·
Kärde mõis
Kärde mõis (saksa keeles Kardis) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Kärde mõis ja Laiuse kihelkond · Kärde mõis ja Rootsi aeg ·
Kärde rahu
Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.
Kärde rahu ja Laiuse kihelkond · Kärde rahu ja Rootsi aeg ·
Köster
Köster on luterliku, õigeusu ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks on abistada (osalt ka asendada) vaimulikke jumalateenistustel ja talitustel ning hoida kiriku vara.
Köster ja Laiuse kihelkond · Köster ja Rootsi aeg ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Kihelkond ja Laiuse kihelkond · Kihelkond ja Rootsi aeg ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Laiuse kihelkond ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Rootsi aeg ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Laiuse kihelkond ja Liivimaa kubermang · Liivimaa kubermang ja Rootsi aeg ·
Mõisamaa
Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.
Laiuse kihelkond ja Mõisamaa · Mõisamaa ja Rootsi aeg ·
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Laiuse kihelkond ja Poola aeg · Poola aeg ja Rootsi aeg ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Laiuse kihelkond ja Rootsi kuningas · Rootsi aeg ja Rootsi kuningas ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Laiuse kihelkond ja Saksa keel · Rootsi aeg ja Saksa keel ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Laiuse kihelkond ja Tartu · Rootsi aeg ja Tartu ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Laiuse kihelkond ja Venemaa Keisririik · Rootsi aeg ja Venemaa Keisririik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Laiuse kihelkond ja Rootsi aeg ühist
- Millised on sarnasused Laiuse kihelkond ja Rootsi aeg
Võrdlus Laiuse kihelkond ja Rootsi aeg
Laiuse kihelkond on 197 suhted, samas Rootsi aeg 373. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 2.46% = 14 / (197 + 373).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Laiuse kihelkond ja Rootsi aeg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: