Sarnasusi Leedu ja Leedu suurvürstiriik
Leedu ja Leedu suurvürstiriik on 44 ühist asja (Unioonpeedia): Žemaitija, Eesti, Grünwaldi lahing, Ida-Euroopa, Jogaila, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaunas, Klaipėda, Kolmas Poola jagamine, Läänemeri, Läti, Leedu keel, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Liivimaa ordu, Litviinid, Lublini unioon, Mindaugas, Minsk, Personaalunioon, Poola, Poola jagamised, Poola kuningas, Poolakad, Riik, Rzeczpospolita, Saksa ordu, Slaavlased, ..., Smolensk, Ukrainlased, Valgevene, Valgevenelased, Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Vilnius, Vilno kubermang, 1230. aastad, 16. sajand, 17. sajand, 18. sajand, 6. juuli. Laienda indeks (14 rohkem) »
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Leedu ja Žemaitija · Leedu suurvürstiriik ja Žemaitija ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Leedu · Eesti ja Leedu suurvürstiriik ·
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Grünwaldi lahing ja Leedu · Grünwaldi lahing ja Leedu suurvürstiriik ·
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Ida-Euroopa ja Leedu · Ida-Euroopa ja Leedu suurvürstiriik ·
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Jogaila ja Leedu · Jogaila ja Leedu suurvürstiriik ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Leedu · Katoliiklus ja Leedu suurvürstiriik ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Leedu · Katoliku kirik ja Leedu suurvürstiriik ·
Kaunas
Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus.
Kaunas ja Leedu · Kaunas ja Leedu suurvürstiriik ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Klaipėda ja Leedu · Klaipėda ja Leedu suurvürstiriik ·
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Kolmas Poola jagamine ja Leedu · Kolmas Poola jagamine ja Leedu suurvürstiriik ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Leedu · Läänemeri ja Leedu suurvürstiriik ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Leedu · Läti ja Leedu suurvürstiriik ·
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Leedu ja Leedu keel · Leedu keel ja Leedu suurvürstiriik ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Leedu ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Leedu suurvürstiriik ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Leedu suurvürstiriik ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Leedu ja Leedulased · Leedu suurvürstiriik ja Leedulased ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Leedu ja Liivimaa ordu · Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ordu ·
Litviinid
Litvin (valgevene keeles літвін) on slaavikeelne rahvanimetus, mida kasutati ajaloolistes allikates.
Leedu ja Litviinid · Leedu suurvürstiriik ja Litviinid ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Leedu ja Lublini unioon · Leedu suurvürstiriik ja Lublini unioon ·
Mindaugas
Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).
Leedu ja Mindaugas · Leedu suurvürstiriik ja Mindaugas ·
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Leedu ja Minsk · Leedu suurvürstiriik ja Minsk ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Leedu ja Personaalunioon · Leedu suurvürstiriik ja Personaalunioon ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Leedu ja Poola · Leedu suurvürstiriik ja Poola ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Leedu ja Poola jagamised · Leedu suurvürstiriik ja Poola jagamised ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Leedu ja Poola kuningas · Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningas ·
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Leedu ja Poolakad · Leedu suurvürstiriik ja Poolakad ·
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Leedu ja Riik · Leedu suurvürstiriik ja Riik ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Leedu ja Rzeczpospolita · Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Leedu ja Saksa ordu · Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Leedu ja Slaavlased · Leedu suurvürstiriik ja Slaavlased ·
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Leedu ja Smolensk · Leedu suurvürstiriik ja Smolensk ·
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Leedu ja Ukrainlased · Leedu suurvürstiriik ja Ukrainlased ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Leedu ja Valgevene · Leedu suurvürstiriik ja Valgevene ·
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Leedu ja Valgevenelased · Leedu suurvürstiriik ja Valgevenelased ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Leedu ja Venemaa · Leedu suurvürstiriik ja Venemaa ·
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Leedu ja Venemaa keiser · Leedu suurvürstiriik ja Venemaa keiser ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Leedu ja Venemaa Keisririik · Leedu suurvürstiriik ja Venemaa Keisririik ·
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Leedu ja Vilnius · Leedu suurvürstiriik ja Vilnius ·
Vilno kubermang
Vilno kubermangu vapp Vilno kubermangu kaart (1897) Vilno kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Leedu ja Vilno kubermang · Leedu suurvürstiriik ja Vilno kubermang ·
1230. aastad
1230.
1230. aastad ja Leedu · 1230. aastad ja Leedu suurvürstiriik ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Leedu · 16. sajand ja Leedu suurvürstiriik ·
17. sajand
17.
17. sajand ja Leedu · 17. sajand ja Leedu suurvürstiriik ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
18. sajand ja Leedu · 18. sajand ja Leedu suurvürstiriik ·
6. juuli
6.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leedu ja Leedu suurvürstiriik ühist
- Millised on sarnasused Leedu ja Leedu suurvürstiriik
Võrdlus Leedu ja Leedu suurvürstiriik
Leedu on 275 suhted, samas Leedu suurvürstiriik 372. Kuna neil ühist 44, Jaccard indeks on 6.80% = 44 / (275 + 372).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leedu ja Leedu suurvürstiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: