Ava Google MapsisSisukord
274 suhted: Algirdas Butkevičiuse valitsus, Alytuse maakond, Andrius Kubiliuse teine valitsus, Aukštojas, Auto, Šiauliai maakond, Žemaitija, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Balti keeled, Baltimaad, Biržai, De facto, Deklaratsioon, Diplomaatilised suhted, Eesti, Eesti-Leedu suhted, Eestlased Leedus, Elektroonika, Esimene maailmasõda, Euro, Euroopa, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, Euroopa Liit, Geto, Gitanas Nausėda, Grünwaldi lahing, Holokaust, Holokaust Leedus, Ida-Euroopa, Ida-Euroopa aeg, Iive, Ingrida Šimonytė, Ingrida Šimonytė valitsus, Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid, Island, Jääaeg, Jogaila, Juozapinė, Juudid, Kaliningradi oblast, Kapitalism, Kastuss Kalinovski, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaunas, Kaunase Žalgiris, Kaunase kubermang, Kaunase maakond, Keemiatööstus, Kergetööstus, ... Laienda indeks (224 rohkem) »
- Euroopa Liidu riigid
Algirdas Butkevičiuse valitsus
Algirdas Butkevičiuse valitsus oli pärast oktoobris peetud 2012. aasta Leedu parlamendivalimisi Algirdas Butkevičiuse moodustatud Leedu Vabariigi valitsus.
Vaata Leedu ja Algirdas Butkevičiuse valitsus
Alytuse maakond
Alytuse maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Vaata Leedu ja Alytuse maakond
Andrius Kubiliuse teine valitsus
Andrius Kubiliuse teine valitsus oli pärast oktoobris 2008 peetud parlamendivalimisi erakonna Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid esimehe Andrius Kubiliuse moodustatud Leedu Vabariigi valitsus, mis astus ametisse 9. detsembril 2008.
Vaata Leedu ja Andrius Kubiliuse teine valitsus
Aukštojas
Aukštojas (leedu Aukštojas, Aukštasis kalnas 'kõrge mägi') on Leedu kõrgeim punkt.
Vaata Leedu ja Aukštojas
Auto
Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Chevrolet' tehas 1936. aastal Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.
Vaata Leedu ja Auto
Šiauliai maakond
Šiauliai maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Vaata Leedu ja Šiauliai maakond
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Vaata Leedu ja Žemaitija
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Vaata Leedu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Vaata Leedu ja Balti keeled
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Leedu ja Baltimaad
Biržai
pisi Biržai (poola Birże, Žemaidi keeles Biržā, saksa keeles Birsen) on linn Leedus Panevėžysi maakonnas, Biržai rajooni ja Širvėna valla halduskeskus.
Vaata Leedu ja Biržai
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Vaata Leedu ja De facto
Deklaratsioon
Deklaratsioon on ametlik või pidulik avaldus.
Vaata Leedu ja Deklaratsioon
Diplomaatilised suhted
Diplomaatilised suhted on kahe riigi vahel sõlmitud rahvusvahelisest õigusest lähtuvad ametlikud suhted, mille eesmärk on sõbralik läbikäimine.
Vaata Leedu ja Diplomaatilised suhted
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Leedu ja Eesti
Eesti-Leedu suhted
Eesti-Leedu suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Leedu vahel.
Vaata Leedu ja Eesti-Leedu suhted
Eestlased Leedus
Eestlased Leedus on Leedus elanud või elavad eestlased.
Vaata Leedu ja Eestlased Leedus
Elektroonika
Elektroonika on füüsika ja elektrotehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jm keskkondades ja nende piiril liikuvate elektrilaengutega seotud nähtusi.
Vaata Leedu ja Elektroonika
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Leedu ja Esimene maailmasõda
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Vaata Leedu ja Euro
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Leedu ja Euroopa
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik (lühemalt ka Euroopa Liidu eesistujariik) on Euroopa Liidu liikmesriik, kellel lasub ajutiselt vastutus Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest.
Vaata Leedu ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Leedu ja Euroopa Liit
Geto
Varssavi geto likvideerimine 1943. aastal Chicago geto (mai 1974) Veneetsia Geto keskväljak 2013. aastal Geto on rassilise kuuluvuse, usundi, sotsiaalse päritolu, majandusliku või õigusliku seisundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa.
Vaata Leedu ja Geto
Gitanas Nausėda
Gitanas Nausėda (sündinud 19. mail 1964 Klaipedas) on Leedu majandusteadlane, pankur ja poliitik, alates 12. juulist 2019 Leedu president.
Vaata Leedu ja Gitanas Nausėda
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Vaata Leedu ja Grünwaldi lahing
Holokaust
Auschwitzi koonduslaagrisse 1944. aasta suvel Holokaust (kreeka keeles ὁλόκαυστον holókauston 'täielikult põletatud'; heebrea keeles השואה HaSho'a 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.
Vaata Leedu ja Holokaust
Holokaust Leedus
See artikkel annab ülevaate inimsusvastastest kuritegudest ja genotsiidist juutide ja teiste etniliste rühmade vastu, mida panid toime Saksa Riik ning Leedu ameti- ja tsiviilisikud Teise maailmasõja ajal Leedus.
Vaata Leedu ja Holokaust Leedus
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Vaata Leedu ja Ida-Euroopa
Ida-Euroopa aeg
Ida-Euroopa aeg (inglise keeles Eastern European Time, lühend EET) on üks vööndiaja UTC+2:00 nimetustest.
Vaata Leedu ja Ida-Euroopa aeg
Iive
Iive ehk absoluutne iive on mingi piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul.
Vaata Leedu ja Iive
Ingrida Šimonytė
Ingrida Šimonytė (sündinud 15. novembril 1974 Vilniuses) on Leedu poliitik, alates 11. detsembrist 2020 peaminister, 24.
Vaata Leedu ja Ingrida Šimonytė
Ingrida Šimonytė valitsus
Ingrida Šimonytė valitsus on pärast novembris 2020 peetud parlamendivalimisi Ingrida Šimonytė moodustatud Leedu Vabariigi valitsus.
Vaata Leedu ja Ingrida Šimonytė valitsus
Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid
pisi Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid (leedu keeles Tėvynės sąjunga – Lietuvos krikščionys demokratai) on Leedu paremtsentristlik kristlik-demokraatlik partei.
Vaata Leedu ja Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Leedu ja Island
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Vaata Leedu ja Jääaeg
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434.
Vaata Leedu ja Jogaila
Juozapinė
Juozapinė Juozapinė mägi (leedu Juozapinės kalnas) arvestati 2004.
Vaata Leedu ja Juozapinė
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Leedu ja Juudid
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Vaata Leedu ja Kaliningradi oblast
Kapitalism
Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.
Vaata Leedu ja Kapitalism
Kastuss Kalinovski
Kastuss Kalinovski (valgevene Кастусь Каліноўскі; vene Вицент-Константин Калиновский; poola Wincenty Konstanty Kalinowski; 21. jaanuar 1838 – 10. märts 1864) oli Valgevene revolutsionäär-demokraat, publitsist, üks 1863.–1864.
Vaata Leedu ja Kastuss Kalinovski
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Leedu ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Leedu ja Katoliku kirik
Kaunas
Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu ja Kaunas
Kaunase Žalgiris
Kaunase Žalgiris on Leedu kõige vanem ja tituleeritum korvpalliklubi.
Vaata Leedu ja Kaunase Žalgiris
Kaunase kubermang
Kaunase kubermang 1888. aasta kaardil Kaunase kubermang (ka Kovno kubermang) oli Venemaa Keisririigi haldusüksus (kubermang).
Vaata Leedu ja Kaunase kubermang
Kaunase maakond
Kaunase maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Vaata Leedu ja Kaunase maakond
Keemiatööstus
Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.
Vaata Leedu ja Keemiatööstus
Kergetööstus
Kergetööstus on üks sekundaarse sektori allharudest rasketööstuse kõrval.
Vaata Leedu ja Kergetööstus
Kesk-Leedu Vabariik
Kesk-Leedu Vabariik (poola Republika Litwy Środkowej, leedu Vidurio Lietuvos Respublika, valgevene Рэспубліка Сярэдняе Літвы) või Kesk-Leedu (poola Litwa Środkowa, leedu Vidurio Lietuva või Vidurinė Lietuva, valgevene Сярэдняя Літва) oli lühiealine poliitiline üksus, mis ei saanud rahvusvahelist tunnustust.
Vaata Leedu ja Kesk-Leedu Vabariik
Kiirtee
Kiirtee Kiirtee on kiirteemärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega.
Vaata Leedu ja Kiirtee
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Vaata Leedu ja Klaipėda
Klaipėda maakond
Klaipėda maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Vaata Leedu ja Klaipėda maakond
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Vaata Leedu ja Kolmas Poola jagamine
Kool
Kose Gümnaasium Muhu Põhikool Aloja muusika- ja kunstikool Lätis Kool (kreeka keele sõnast σχολείο, ladina scholē 'puhkus, vabadus füüsilisest tegevusest') on haridusasutus õppimise ja õpetamise jaoks; õpiruumi ja õppekeskkonda võimaldav institutsioon.
Vaata Leedu ja Kool
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Vaata Leedu ja Kuningas
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Vaata Leedu ja Ladina tähestik
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Leedu ja Läänemeri
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Leedu ja Läti
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Leedu ja Läti keel
Leedu 2014. aasta taliolümpiamängudel
Leedu osales 2014. aasta taliolümpiamängudel 9 sportlasega, kes võistlesid 5 spordialal.
Vaata Leedu ja Leedu 2014. aasta taliolümpiamängudel
Leedu 2018. aasta taliolümpiamängudel
Leedu osales 2018. aasta taliolümpiamängudel Pyeongchangis 9 sportlasega, kes võistlesid 3 spordialal.
Vaata Leedu ja Leedu 2018. aasta taliolümpiamängudel
Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel
Leedu tegi debüüdi Eurovisiooni lauluvõistlusel 1994. aastal Dublinis, kus Ovidijus Vyšniauskas lõpetas võistluse viimasel 25.
Vaata Leedu ja Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel
Leedu jalgpallikoondis
Leedu jalgpallikoondis on Leedu Jalgpalli Liidu esindusmeeskond, mis esindab Leedut rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.
Vaata Leedu ja Leedu jalgpallikoondis
Leedu järvede loend
Siin on loetletud Leedu järvi.
Vaata Leedu ja Leedu järvede loend
Leedu jõgede loend
Siin on loetletud Leedu jõgesid.
Vaata Leedu ja Leedu jõgede loend
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Vaata Leedu ja Leedu keel
Leedu kubermang
Leedu kubermang (vene keeles Литовская губерния) oli Venemaa Keisririigi haldusüksus aastatel 1796–1801.
Vaata Leedu ja Leedu kubermang
Leedu lennukite loend
* ANBO-I.
Vaata Leedu ja Leedu lennukite loend
Leedu linnade loend
Siin on loetletud Leedu linnad.
Vaata Leedu ja Leedu linnade loend
Leedu meedia
Leedu meedia on meedia Leedus.
Vaata Leedu ja Leedu meedia
Leedu muusika
Leedu rahvamuusikaansambel Leedu muusika on Leedust pärinev või leedulaste loodud või esitatud muusika.
Vaata Leedu ja Leedu muusika
Leedu NSV
Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940).
Vaata Leedu ja Leedu NSV
Leedu peaminister
Leedu Vabariigi peaminister (leedu keeles Lietuvos Respublikos Ministras Pirmininkas) on Leedu valitsusjuhi ametinimetus aastatel 1918–1940 ja alates 1992.
Vaata Leedu ja Leedu peaminister
Leedu riigipeade loend
Leedu riigipeade loend sisaldab iseseisva Leedu riigipäid.
Vaata Leedu ja Leedu riigipeade loend
Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei
Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (leedu keeles Lietuvos socialdemokratų partija, lühend LSDP) on vasaktsentristlik Leedu erakond.
Vaata Leedu ja Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Vaata Leedu ja Leedu suurvürst
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Leedu ja Leedu suurvürstiriik
Leedu Teaduste Akadeemia
Akadeemia hoone (2008) Leedu Teaduste Akadeemia (leedu keeles Lietuvos mokslų akademija, lühendatult LMA) on Leedu riiklik teadusasutus.
Vaata Leedu ja Leedu Teaduste Akadeemia
Leedu-Valgevene NSV
Leedu-Valgevene NSV (Litbel) oli veebruarist augustini 1919 eksisteerinud riik.
Vaata Leedu ja Leedu-Valgevene NSV
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Leedu ja Leedulased
Leedumaa kuberneride loend
Leedumaa kuberneride loend on tänapäeva Leedu territooriumi valitsenud Leedu kubermangu kindralkuberneride, Leedu-Vilno kubermangu kindralkuberneride, Vilno kubermang juhtide loend, ajavahemikus, kui Leedu territoorium kuulus Venemaa Keisririigi koosseisu.
Vaata Leedu ja Leedumaa kuberneride loend
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9.
Vaata Leedu ja Liiv
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Leedu ja Liivimaa ordu
Litviinid
Litvin (valgevene keeles літвін) on slaavikeelne rahvanimetus, mida kasutati ajaloolistes allikates.
Vaata Leedu ja Litviinid
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Leedu ja Liustik
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Vaata Leedu ja Lublini unioon
Maantee
Maantee E20 Taanis Maantee on asulatevaheline maismaatee sõidukite (sealhulgas liikurmasinate) ja jalakäijate liiklemiseks.
Vaata Leedu ja Maantee
Marijampolė maakond
Marijampolė maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Vaata Leedu ja Marijampolė maakond
Masinatööstus
Masinatööstus on masinaid tootev rasketööstuse haru.
Vaata Leedu ja Masinatööstus
Medininkai piiriületuspunkt
Medininkai piiriületuspunkt oli Leedu piiriületuspunkt Leedu-Valgevene majanduspiiril Medininkai küla lähedal.
Vaata Leedu ja Medininkai piiriületuspunkt
Mindaugas
Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).
Vaata Leedu ja Mindaugas
Mindaugas II
Mindaugas II (sünninimi Wilhelm Karl Florestan Gero Crescentius, teine Urachi hertsog, Württembergi krahv; 3. märts 1864 Monaco – 24. märts 1928 Rapallo; maetud Ludwigsburgi kirikusse) oli 1918.
Vaata Leedu ja Mindaugas II
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Vaata Leedu ja Minsk
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Vaata Leedu ja Molotovi-Ribbentropi pakt
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Vaata Leedu ja Munk
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Leedu ja Nafta
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Vaata Leedu ja NATO
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Leedu ja Nõukogude Liit
Nõukogude-Poola sõda
Nõukogude-Poola sõda oli veebruarist 1919 kuni märtsini 1921 kestnud relvakonflikt, milles osalesid Vene SFNV, Ukraina NSV, Poola Vabariik ja Ukraina Rahvavabariik.
Vaata Leedu ja Nõukogude-Poola sõda
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Vaata Leedu ja Nemunas
Noored Kütid
Noored Kütid meditsiinitreeningul Noored Kütid (Jaunieji Šauliai) on Leedus Leedu Küttide Liidu alluvuses tegutsev paramilitaarne isamaaline noorteorganisatsioon.
Vaata Leedu ja Noored Kütid
Novembriülestõus
Novembriülestõus (Poola Powstanie listopadowe, leedu 1831 metų sukilimas, valgevene Паўстанне 1830—1831 гадоў) on Poola rahvuslik ülestõus, mis algas 29. novembri ööl vastu 30. novembrit 1830 ja lõppes 21. oktoobril 1831.
Vaata Leedu ja Novembriülestõus
Okupatsioon
Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).
Vaata Leedu ja Okupatsioon
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Leedu ja Paganlus
Panevėžysi maakond
Panevėžysi maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Vaata Leedu ja Panevėžysi maakond
Panevėžysi–Vilniuse maantee
Maantee Ukmergė lähedal Panevėžysi–Vilniuse maantee on maantee, mis ühendab Leedu pealinna Vilniust Leedu suuruselt viienda linna Panevėžysiga läbi Ukmergė.
Vaata Leedu ja Panevėžysi–Vilniuse maantee
Parlamentaarne vabariik
'''Valitsussüsteemide kaart''' Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.
Vaata Leedu ja Parlamentaarne vabariik
Partisan
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Vaata Leedu ja Partisan
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Leedu ja Põhja-Euroopa
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Leedu ja Põhjasõda
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Leedu ja Personaalunioon
Politsei
Politsei buss alarmsõidul Tartus, Supilinnas, Oa tänaval. 2016. aasta september. Politsei on ühiskonna (tänapäeval riigi või linna) poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks (nn sisemisteks vajadusteks).
Vaata Leedu ja Politsei
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Leedu ja Poola
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Vaata Leedu ja Poola jagamised
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Leedu ja Poola kuningas
Poola ultimaatum Leedule
Vilniuse piirkond (pruun ja tumekollane) võrrelduna tänase Leedu riigipiiriga (must pidevjoon) Poola ultimaatum Leedule oli 17.
Vaata Leedu ja Poola ultimaatum Leedule
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Leedu ja Poolakad
Post
1918. aasta Eesti postmark Post või postiteenistus on süsteem kirjade ja muude esemete transportimiseks.
Vaata Leedu ja Post
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Leedu ja Puit
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Leedu ja Punaarmee
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Vaata Leedu ja Raamat
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Vaata Leedu ja Rannik
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Vaata Leedu ja Reljeef
Revolutsioon
Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele.
Vaata Leedu ja Revolutsioon
Riigi tunnustamine
Riigi tunnustamine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega üks riik määratleb teise riigi rahvusvahelise õigussubjektsuse.
Vaata Leedu ja Riigi tunnustamine
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Vaata Leedu ja Riigikeel
Riigipea
Riigipea on isik või isikute grupp, kellel on riigi poliitilises hierarhias kõrgeim positsioon.
Vaata Leedu ja Riigipea
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Leedu ja Riik
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Vaata Leedu ja Ristisõjad
Rong
Perthis Lääne-Austraalias Droonivideo Aegviidu jaama saabuvast reisirongist Kohalike liinide elektrirong Soomes Jaapani Shinkansen 500 Series süstikrong pisi Raudteerong on enamasti paljudest üksteise järele haagitud reisi-, platvorm- ja kaubavagunitest ning ühest või mitmest vedurist koosnev raudtee veerem.
Vaata Leedu ja Rong
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Leedu ja Rooma
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Leedu ja Rootsi
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Leedu ja Rzeczpospolita
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Leedu ja Saksa keel
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Leedu ja Saksa keisririik
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Leedu ja Saksa ordu
Saksamaa ultimaatum Leedule
Ida-Preisimaa pärast ultimaatumi vastuvõtmist. Klaipeda piirkond on märgitud sinisega Saksamaa ultimaatum Leedule oli 20. märtsil 1939.
Vaata Leedu ja Saksamaa ultimaatum Leedule
Saulius Skvernelise valitsus
Saulius Skvernelise valitsus oli pärast oktoobris 2016 peetud parlamendivalimisi Saulius Skvernelise moodustatud Leedu Vabariigi valitsus.
Vaata Leedu ja Saulius Skvernelise valitsus
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Vaata Leedu ja Sõjavang
Seim (Leedu)
Seimi vapp Seimi lossi sisevaade Seim (leedu keeles Seimas) on Leedu parlament.
Vaata Leedu ja Seim (Leedu)
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Vaata Leedu ja Seisus
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Vaata Leedu ja Slaavlased
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Leedu ja Smolensk
Spartakuse ülestõus
Jaanuariülestõus (ka Spartakuse ülestõus, saksa keeles Spartakusaufstand) oli Berliinis 5.–12.
Vaata Leedu ja Spartakuse ülestõus
Streik
Õpetajate streik Tartus 2012. aastal Streik on töötajate korraldatud tööseisak.
Vaata Leedu ja Streik
Suur maailma atlas
"Suur maailma atlas" on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 2005.
Vaata Leedu ja Suur maailma atlas
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Vaata Leedu ja Talupoeg
Tauragė maakond
Tauragė maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Vaata Leedu ja Tauragė maakond
Tauragnas
Tauragnas on järv Leedus Utena rajoonis Aukštaitija rahvuspargi territooriumil.
Vaata Leedu ja Tauragnas
Tautiška giesmė
"Lietuva, tėvyne mūsų" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiška giesmė" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn.
Vaata Leedu ja Tautiška giesmė
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Leedu ja Teine maailmasõda
Telšiai maakond
Telšiai maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Vaata Leedu ja Telšiai maakond
Telegraafside
Telegraafside (tuleb Kreeka keelest tele – τηλε ehk 'kaugele' ja graphein – γραφειν ehk 'kirjutamine') on sõnumite edastamine pika distantsi taha ilma füüsilist sõnumikandjat edastamata.
Vaata Leedu ja Telegraafside
Toiduaine
Toiduaine on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu.
Vaata Leedu ja Toiduaine
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Leedu ja Ukrainlased
Utena maakond
Utena maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Vaata Leedu ja Utena maakond
Vald (Leedu)
Leedu 1. järgu haldusüksused (eristatud värvustega) ning 2. järgu haldusüksused nende sees Vald (leedu keeles seniūnija, mitmuses seniūnijos) on Leedu 2. järgu haldusüksus.
Vaata Leedu ja Vald (Leedu)
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Vaata Leedu ja Valgevene
Valgevene NSV
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Leedu ja Valgevene NSV
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Leedu ja Valgevenelased
Väike-Leedu
Laiemalt nimetatakse Väike-Leeduks (leedu keeles Mažoji Lietuva) leedukeelseid alasid endise Ida-Preisimaa alal.
Vaata Leedu ja Väike-Leedu
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936.
Vaata Leedu ja Vene SFNV
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Vaata Leedu ja Vene-Poola sõda (1654–1667)
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Leedu ja Venelased
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Leedu ja Venemaa
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Leedu ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Leedu ja Venemaa Keisririik
Villa Lituania
Villa Lituania on endine Leedu saatkonna hoone Roomas, mis on Venemaa valduses ja mida loeti viimaseks Venemaa poolt okupeeritavaks Leedu osaks.
Vaata Leedu ja Villa Lituania
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Vaata Leedu ja Vilnius
Vilniuse Ülikool
Vilniuse Ülikool (leedu keeles Vilniaus universitetas, ladina keeles Universitas Vilnensis) on alates 1579.
Vaata Leedu ja Vilniuse Ülikool
Vilniuse maakond
Vilniuse maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Vaata Leedu ja Vilniuse maakond
Vilniuse–Klaipėda maantee
Maantee Kaunase lähedal thumb Vilniuse–Klaipėda maantee on maantee, mis ühendab Leedu pealinna Vilniust Leedu suuruselt kolmanda linna Klaipėdaga läbi suuruselt teise linna Kaunase.
Vaata Leedu ja Vilniuse–Klaipėda maantee
Vilno kubermang
Vilno kubermangu vapp Vilno kubermangu kaart (1897) Vilno kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Vaata Leedu ja Vilno kubermang
Visuotinė lietuvių enciklopedija
pisi "Visuotinė lietuvių enciklopedija" (lühend VLE; "Leedu üldentsüklopeedia") on leedukeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 2001–2015.
Vaata Leedu ja Visuotinė lietuvių enciklopedija
.lt
pisi.lt on Leedu Interneti tippdomeen.
Vaata Leedu ja .lt
1. jaanuar
1.
Vaata Leedu ja 1. jaanuar
1. järgu haldusüksus
1.
Vaata Leedu ja 1. järgu haldusüksus
1. september
1.
Vaata Leedu ja 1. september
10. oktoober
10.
Vaata Leedu ja 10. oktoober
1009
1009.
Vaata Leedu ja 1009
12. juuli
12.
Vaata Leedu ja 12. juuli
12. oktoober
12.
Vaata Leedu ja 12. oktoober
1230. aastad
1230.
Vaata Leedu ja 1230. aastad
1253
1253.
Vaata Leedu ja 1253
13. juuli
13.
Vaata Leedu ja 13. juuli
1385
1385.
Vaata Leedu ja 1385
14. oktoober
14.
Vaata Leedu ja 14. oktoober
1410
1410.
Vaata Leedu ja 1410
1447
1447.
Vaata Leedu ja 1447
1492
1492.
Vaata Leedu ja 1492
15. juuni
15.
Vaata Leedu ja 15. juuni
1501
1501.
Vaata Leedu ja 1501
1569
1569.
Vaata Leedu ja 1569
1588
1588.
Vaata Leedu ja 1588
1596
1596.
Vaata Leedu ja 1596
16. sajand
16.
Vaata Leedu ja 16. sajand
16. veebruar
16.
Vaata Leedu ja 16. veebruar
1654
1654.
Vaata Leedu ja 1654
1667
1667.
Vaata Leedu ja 1667
17. sajand
17.
Vaata Leedu ja 17. sajand
17. september
17.
Vaata Leedu ja 17. september
1705
1705.
Vaata Leedu ja 1705
1709
1709.
Vaata Leedu ja 1709
1772
1772.
Vaata Leedu ja 1772
1794
1794.
Vaata Leedu ja 1794
1795
1795.
Vaata Leedu ja 1795
1796
1796.
Vaata Leedu ja 1796
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Leedu ja 18. sajand
18. veebruar
18.
Vaata Leedu ja 18. veebruar
1802
1802.
Vaata Leedu ja 1802
1807
1807.
Vaata Leedu ja 1807
1815
1815.
Vaata Leedu ja 1815
1820. aastad
1820.
Vaata Leedu ja 1820. aastad
1830
1830.
Vaata Leedu ja 1830
1831
1831.
Vaata Leedu ja 1831
1832
1832.
Vaata Leedu ja 1832
1860. aastad
1860.
Vaata Leedu ja 1860. aastad
1863
1863.
Vaata Leedu ja 1863
1864
1864.
Vaata Leedu ja 1864
1872
1872.
Vaata Leedu ja 1872
19. märts
19.
Vaata Leedu ja 19. märts
19. september
19.
Vaata Leedu ja 19. september
1900
1900.
Vaata Leedu ja 1900
1904
1904.
Vaata Leedu ja 1904
1905
1905.
Vaata Leedu ja 1905
1906
1906.
Vaata Leedu ja 1906
1915
1915.
Vaata Leedu ja 1915
1917
1917.
Vaata Leedu ja 1917
1918
1918.
Vaata Leedu ja 1918
1919
1919.
Vaata Leedu ja 1919
1920
1920.
Vaata Leedu ja 1920
1938
1938.
Vaata Leedu ja 1938
1939
1939.
Vaata Leedu ja 1939
1940
1940.
Vaata Leedu ja 1940
1941
1941.
Vaata Leedu ja 1941
1943
1943.
Vaata Leedu ja 1943
1944
1944.
Vaata Leedu ja 1944
1991
1991.
Vaata Leedu ja 1991
1993
1993.
Vaata Leedu ja 1993
1994
1994.
Vaata Leedu ja 1994
2. järgu haldusüksus
2.
Vaata Leedu ja 2. järgu haldusüksus
2. november
2.
Vaata Leedu ja 2. november
20. veebruar
20.
Vaata Leedu ja 20. veebruar
2004
2004.
Vaata Leedu ja 2004
2007
2007.
Vaata Leedu ja 2007
2008
2008.
Vaata Leedu ja 2008
2008. aasta Leedu parlamendivalimised
2008.
Vaata Leedu ja 2008. aasta Leedu parlamendivalimised
2012
2012.
Vaata Leedu ja 2012
2012. aasta Leedu parlamendivalimised
2012.
Vaata Leedu ja 2012. aasta Leedu parlamendivalimised
2013
2013.
Vaata Leedu ja 2013
2015
2015.
Vaata Leedu ja 2015
21. aprill
21.
Vaata Leedu ja 21. aprill
21. detsember
21.
Vaata Leedu ja 21. detsember
22. detsember
22.
Vaata Leedu ja 22. detsember
22. juuni
22.
Vaata Leedu ja 22. juuni
23. august
23.
Vaata Leedu ja 23. august
24. märts
24.
Vaata Leedu ja 24. märts
26. oktoober
26.
Vaata Leedu ja 26. oktoober
27. oktoober
27.
Vaata Leedu ja 27. oktoober
27. veebruar
27.
Vaata Leedu ja 27. veebruar
28. oktoober
28.
Vaata Leedu ja 28. oktoober
3. august
3.
Vaata Leedu ja 3. august
31. august
31.
Vaata Leedu ja 31. august
31. juuli
31.
Vaata Leedu ja 31. juuli
4. veebruar
4.
Vaata Leedu ja 4. veebruar
5. jaanuar
5.
Vaata Leedu ja 5. jaanuar
6. juuli
6.
Vaata Leedu ja 6. juuli
7. mai
7.
Vaata Leedu ja 7. mai
8. detsember
8.
Vaata Leedu ja 8. detsember
9. juuli
9.
Vaata Leedu ja 9. juuli
9. mai
9.
Vaata Leedu ja 9. mai
9. oktoober
9.
Vaata Leedu ja 9. oktoober
Vaata ka
Euroopa Liidu riigid
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- Eesti
- Euroopa Liidu liikmesriik
- Hispaania
- Holland
- Horvaatia
- Iirimaa
- Itaalia
- Küpros
- Kreeka
- Läti
- Leedu
- Luksemburg
- Madalmaade Kuningriik
- Malta
- Poola
- Portugal
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Rumeenia
- Saksamaa
- Slovakkia
- Sloveenia
- Soome
- Tšehhi
- Taani
- Ungari
Tuntud ka kui Leedu Vabariik, Lietuva, Lietuvos Respublika.
, Kesk-Leedu Vabariik, Kiirtee, Klaipėda, Klaipėda maakond, Kolmas Poola jagamine, Kool, Kuningas, Ladina tähestik, Läänemeri, Läti, Läti keel, Leedu 2014. aasta taliolümpiamängudel, Leedu 2018. aasta taliolümpiamängudel, Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel, Leedu jalgpallikoondis, Leedu järvede loend, Leedu jõgede loend, Leedu keel, Leedu kubermang, Leedu lennukite loend, Leedu linnade loend, Leedu meedia, Leedu muusika, Leedu NSV, Leedu peaminister, Leedu riigipeade loend, Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedu Teaduste Akadeemia, Leedu-Valgevene NSV, Leedulased, Leedumaa kuberneride loend, Liiv, Liivimaa ordu, Litviinid, Liustik, Lublini unioon, Maantee, Marijampolė maakond, Masinatööstus, Medininkai piiriületuspunkt, Mindaugas, Mindaugas II, Minsk, Molotovi-Ribbentropi pakt, Munk, Nafta, NATO, Nõukogude Liit, Nõukogude-Poola sõda, Nemunas, Noored Kütid, Novembriülestõus, Okupatsioon, Paganlus, Panevėžysi maakond, Panevėžysi–Vilniuse maantee, Parlamentaarne vabariik, Partisan, Põhja-Euroopa, Põhjasõda, Personaalunioon, Politsei, Poola, Poola jagamised, Poola kuningas, Poola ultimaatum Leedule, Poolakad, Post, Puit, Punaarmee, Raamat, Rannik, Reljeef, Revolutsioon, Riigi tunnustamine, Riigikeel, Riigipea, Riik, Ristisõjad, Rong, Rooma, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa ordu, Saksamaa ultimaatum Leedule, Saulius Skvernelise valitsus, Sõjavang, Seim (Leedu), Seisus, Slaavlased, Smolensk, Spartakuse ülestõus, Streik, Suur maailma atlas, Talupoeg, Tauragė maakond, Tauragnas, Tautiška giesmė, Teine maailmasõda, Telšiai maakond, Telegraafside, Toiduaine, Ukrainlased, Utena maakond, Vald (Leedu), Valgevene, Valgevene NSV, Valgevenelased, Väike-Leedu, Vene SFNV, Vene-Poola sõda (1654–1667), Venelased, Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Villa Lituania, Vilnius, Vilniuse Ülikool, Vilniuse maakond, Vilniuse–Klaipėda maantee, Vilno kubermang, Visuotinė lietuvių enciklopedija, .lt, 1. jaanuar, 1. järgu haldusüksus, 1. september, 10. oktoober, 1009, 12. juuli, 12. oktoober, 1230. aastad, 1253, 13. juuli, 1385, 14. oktoober, 1410, 1447, 1492, 15. juuni, 1501, 1569, 1588, 1596, 16. sajand, 16. veebruar, 1654, 1667, 17. sajand, 17. september, 1705, 1709, 1772, 1794, 1795, 1796, 18. sajand, 18. veebruar, 1802, 1807, 1815, 1820. aastad, 1830, 1831, 1832, 1860. aastad, 1863, 1864, 1872, 19. märts, 19. september, 1900, 1904, 1905, 1906, 1915, 1917, 1918, 1919, 1920, 1938, 1939, 1940, 1941, 1943, 1944, 1991, 1993, 1994, 2. järgu haldusüksus, 2. november, 20. veebruar, 2004, 2007, 2008, 2008. aasta Leedu parlamendivalimised, 2012, 2012. aasta Leedu parlamendivalimised, 2013, 2015, 21. aprill, 21. detsember, 22. detsember, 22. juuni, 23. august, 24. märts, 26. oktoober, 27. oktoober, 27. veebruar, 28. oktoober, 3. august, 31. august, 31. juuli, 4. veebruar, 5. jaanuar, 6. juuli, 7. mai, 8. detsember, 9. juuli, 9. mai, 9. oktoober.