Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Leedu suurvürst ja Poola

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Leedu suurvürst ja Poola

Leedu suurvürst vs. Poola

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795. Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Sarnasusi Leedu suurvürst ja Poola

Leedu suurvürst ja Poola on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Jogaila, Katoliiklus, Leedu suurvürstiriik, Poola keel, Poola kuningas, Rzeczpospolita, Stanisław II, 13. sajand.

Jogaila

Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.

Jogaila ja Leedu suurvürst · Jogaila ja Poola · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Katoliiklus ja Leedu suurvürst · Katoliiklus ja Poola · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Leedu suurvürst ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Poola · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Leedu suurvürst ja Poola keel · Poola ja Poola keel · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Leedu suurvürst ja Poola kuningas · Poola ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Leedu suurvürst ja Rzeczpospolita · Poola ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Stanisław II

Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.

Leedu suurvürst ja Stanisław II · Poola ja Stanisław II · Näe rohkem »

13. sajand

13.

13. sajand ja Leedu suurvürst · 13. sajand ja Poola · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Leedu suurvürst ja Poola

Leedu suurvürst on 107 suhted, samas Poola 201. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 2.60% = 8 / (107 + 201).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Leedu suurvürst ja Poola. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »