Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa hertsogkond
Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa hertsogkond on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Cēsis, Kuramaa, Lõuna-Eesti, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Lublini unioon, Riia, Rzeczpospolita, Vana-Liivimaa, Venemaa Keisririik, Vojevood, Vojevoodkond, Zygmunt II August, 17. sajand.
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Leedu suurvürstiriik · Cēsis ja Liivimaa hertsogkond ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Leedu suurvürstiriik · Kuramaa ja Liivimaa hertsogkond ·
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Lõuna-Eesti ja Leedu suurvürstiriik · Lõuna-Eesti ja Liivimaa hertsogkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Leedu suurvürstiriik ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Liivimaa hertsogkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ordu · Liivimaa hertsogkond ja Liivimaa ordu ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Leedu suurvürstiriik ja Lublini unioon · Liivimaa hertsogkond ja Lublini unioon ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Leedu suurvürstiriik ja Riia · Liivimaa hertsogkond ja Riia ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita · Liivimaa hertsogkond ja Rzeczpospolita ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Leedu suurvürstiriik ja Vana-Liivimaa · Liivimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Leedu suurvürstiriik ja Venemaa Keisririik · Liivimaa hertsogkond ja Venemaa Keisririik ·
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Leedu suurvürstiriik ja Vojevood · Liivimaa hertsogkond ja Vojevood ·
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Leedu suurvürstiriik ja Vojevoodkond · Liivimaa hertsogkond ja Vojevoodkond ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Leedu suurvürstiriik ja Zygmunt II August · Liivimaa hertsogkond ja Zygmunt II August ·
17. sajand
17.
17. sajand ja Leedu suurvürstiriik · 17. sajand ja Liivimaa hertsogkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa hertsogkond ühist
- Millised on sarnasused Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa hertsogkond
Võrdlus Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa hertsogkond
Leedu suurvürstiriik on 372 suhted, samas Liivimaa hertsogkond 53. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 3.29% = 14 / (372 + 53).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
