Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Leedu suurvürstiriik ja Mscisłaŭ

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Leedu suurvürstiriik ja Mscisłaŭ

Leedu suurvürstiriik vs. Mscisłaŭ

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik. Mscisłaŭ (transkribeerituna Mstsislav, poola keeles Mścisław, leedu keeles Mscislavas või Mstislavas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Mscisłaŭ rajooni halduskeskus.

Sarnasusi Leedu suurvürstiriik ja Mscisłaŭ

Leedu suurvürstiriik ja Mscisłaŭ on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Algirdas, Grünwaldi lahing, Jogaila, Katoliku kirik, Kryčaŭ, Leedu keel, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Linn, Magiljov, Minsk, Moskva suurvürstiriik, Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Połack, Poola keel, Poolakad, Smolensk, Valgevene, Valgevenelased, Vitsebsk, Vytautas, 12. sajand, 13. sajand.

Algirdas

Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.

Algirdas ja Leedu suurvürstiriik · Algirdas ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Grünwaldi lahing

Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.

Grünwaldi lahing ja Leedu suurvürstiriik · Grünwaldi lahing ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Jogaila

Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.

Jogaila ja Leedu suurvürstiriik · Jogaila ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Katoliku kirik ja Leedu suurvürstiriik · Katoliku kirik ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Kryčaŭ

Tsemendivabrik Kryčaŭ (transkribeerituna Krõtšav, poola keeles Krzyczew, leedu keeles Kryčavas või Kričevas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Kryčaŭ rajooni halduskeskus.

Kryčaŭ ja Leedu suurvürstiriik · Kryčaŭ ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Leedu keel

Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.

Leedu keel ja Leedu suurvürstiriik · Leedu keel ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Leedu suurvürst ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürst ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Leedu suurvürstiriik ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Linn

Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Leedu suurvürstiriik ja Linn · Linn ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Magiljov

Linna raekoda Magiljov on linn Valgevenes, Magiljovi oblasti ja Magiljovi rajooni keskus.

Leedu suurvürstiriik ja Magiljov · Magiljov ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Minsk

Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.

Leedu suurvürstiriik ja Minsk · Minsk ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Leedu suurvürstiriik ja Moskva suurvürstiriik · Moskva suurvürstiriik ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Moskva-Leedu sõda (1500–1503)

Teine Moskva-Leedu sõda peeti aastatel 1500–1503 Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning selle liitlaste Vana-Liivimaa ja Poola kuningriigi vahel.

Leedu suurvürstiriik ja Moskva-Leedu sõda (1500–1503) · Moskva-Leedu sõda (1500–1503) ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Leedu suurvürstiriik ja Połack · Mscisłaŭ ja Połack · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Leedu suurvürstiriik ja Poola keel · Mscisłaŭ ja Poola keel · Näe rohkem »

Poolakad

Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Leedu suurvürstiriik ja Poolakad · Mscisłaŭ ja Poolakad · Näe rohkem »

Smolensk

Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.

Leedu suurvürstiriik ja Smolensk · Mscisłaŭ ja Smolensk · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Leedu suurvürstiriik ja Valgevene · Mscisłaŭ ja Valgevene · Näe rohkem »

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Leedu suurvürstiriik ja Valgevenelased · Mscisłaŭ ja Valgevenelased · Näe rohkem »

Vitsebsk

Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.

Leedu suurvürstiriik ja Vitsebsk · Mscisłaŭ ja Vitsebsk · Näe rohkem »

Vytautas

Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.

Leedu suurvürstiriik ja Vytautas · Mscisłaŭ ja Vytautas · Näe rohkem »

12. sajand

12.

12. sajand ja Leedu suurvürstiriik · 12. sajand ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

13. sajand

13.

13. sajand ja Leedu suurvürstiriik · 13. sajand ja Mscisłaŭ · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Leedu suurvürstiriik ja Mscisłaŭ

Leedu suurvürstiriik on 372 suhted, samas Mscisłaŭ 68. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 5.23% = 23 / (372 + 68).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Leedu suurvürstiriik ja Mscisłaŭ. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »