Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Leedu suurvürstiriik ja Mõõgavendade ordu
Leedu suurvürstiriik ja Mõõgavendade ordu on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksander Nevski, Žemaitija, Baltlased, Cēsis, Kuramaa, Ladina keel, Liivimaa ordu, Novgorodi vabariik, Paavst, Pihkva vürstiriik, Preisimaa, Riia, Riia peapiiskopkond, Saksa ordu, Saule lahing, Semgalid, Smolensk, Tšernihiv, Vana-Liivimaa, Vasall, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Wolquin.
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Aleksander Nevski ja Leedu suurvürstiriik · Aleksander Nevski ja Mõõgavendade ordu ·
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Leedu suurvürstiriik ja Žemaitija · Mõõgavendade ordu ja Žemaitija ·
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Leedu suurvürstiriik · Baltlased ja Mõõgavendade ordu ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Leedu suurvürstiriik · Cēsis ja Mõõgavendade ordu ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Leedu suurvürstiriik · Kuramaa ja Mõõgavendade ordu ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Leedu suurvürstiriik · Ladina keel ja Mõõgavendade ordu ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Novgorodi vabariik · Mõõgavendade ordu ja Novgorodi vabariik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Leedu suurvürstiriik ja Paavst · Mõõgavendade ordu ja Paavst ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Leedu suurvürstiriik ja Pihkva vürstiriik · Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Leedu suurvürstiriik ja Preisimaa · Mõõgavendade ordu ja Preisimaa ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Leedu suurvürstiriik ja Riia · Mõõgavendade ordu ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Leedu suurvürstiriik ja Riia peapiiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu · Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu ·
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Leedu suurvürstiriik ja Saule lahing · Mõõgavendade ordu ja Saule lahing ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Leedu suurvürstiriik ja Semgalid · Mõõgavendade ordu ja Semgalid ·
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Leedu suurvürstiriik ja Smolensk · Mõõgavendade ordu ja Smolensk ·
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Leedu suurvürstiriik ja Tšernihiv · Mõõgavendade ordu ja Tšernihiv ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Leedu suurvürstiriik ja Vana-Liivimaa · Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Leedu suurvürstiriik ja Vasall · Mõõgavendade ordu ja Vasall ·
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Leedu suurvürstiriik ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Mõõgavendade ordu ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik ·
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Leedu suurvürstiriik ja Wolquin · Mõõgavendade ordu ja Wolquin ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leedu suurvürstiriik ja Mõõgavendade ordu ühist
- Millised on sarnasused Leedu suurvürstiriik ja Mõõgavendade ordu
Võrdlus Leedu suurvürstiriik ja Mõõgavendade ordu
Leedu suurvürstiriik on 372 suhted, samas Mõõgavendade ordu 178. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 4.00% = 22 / (372 + 178).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leedu suurvürstiriik ja Mõõgavendade ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
