Sisukord
372 suhted: Aleksander (Poola kuningas), Aleksander Nevski, Algirdas, Andam, Anjou dünastia, Aukštaitija, Švitrigaila, Žemaitija, Žygimantas Kęstutaitis, Baltlased, Bežetsk, Belõi, Brasłaŭ, Brest (Valgevene), Brjansk, Burchard von Hornhausen, Bydgoszcz, Cēsis, Danõlo Romanovõtš, Daugava, Daumantas, Dünastia, Deltuva, Dmitri Donskoi, Dnepr, Dominiiklased, Druja, Durbe lahing, Eesti, Emiir, Ștefan cel Mare, Feodalism, Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, Gediminas, Gomel, Grünwaldi lahing, Grodna, Hrodna oblast, Ida-Euroopa, Idaslaavlased, Impeerium, Innocentius IV, Ivan III, Ivano-Frankivsk, Jagelloonid, Jan I, Jatvingid, Jeziaryšča, Jidiši keel, Jogaila, ... Laienda indeks (322 rohkem) »
- Ajaloolised riigid
- Poola keskaeg
- Ukraina keskaeg
- Venemaa keskaeg
Aleksander (Poola kuningas)
Aleksander. Jan Matejko maal Aleksander (5. august 1461 – 19. august 1506) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst (Aleksandrase nime all) alates 1492 ja Poola kuningas alates 1501 kuni oma surmani.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Aleksander (Poola kuningas)
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Aleksander Nevski
Algirdas
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Algirdas
Andam
Andam ehk tribuut on alistatud või valitsetavalt rahvalt nõutav maks, eriti talupojalt nõutav naturaalmaks feodalismiajastul.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Andam
Anjou dünastia
Anjou dünastia oli keskaegne kuningadünastia mitmes riigis.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Anjou dünastia
Aukštaitija
Etnograafilise Aukštaitija ala (tumeroosaga) Aukštaitija on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu idaosas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Aukštaitija
Švitrigaila
pisi Švitrigaila (poola keeles Świdrygiełło; u 1370 – 10. veebruar 1452) oli Leedu suurvürst 1430–1432.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Švitrigaila
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Žemaitija
Žygimantas Kęstutaitis
Žygimantas Kęstutaitis (~1350 Trakai – 1440) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1432–1440.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Žygimantas Kęstutaitis
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Baltlased
Bežetsk
Bežetsk on linn Venemaa Tveri oblastis, Bežetski rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Bežetsk
Belõi
Belõi on linn Venemaa Tveri oblastis, Belõi rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Belõi
Brasłaŭ
Brasłaŭ (valgevene keeles: Браслаў; Brasłaŭ) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Brasłaŭ rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Brasłaŭ
Brest (Valgevene)
Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Brest (Valgevene)
Brjansk
Brjansk (vene Брянск) on linn Venemaal, Brjanski oblasti keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Brjansk
Burchard von Hornhausen
Burchard von Hornhausen (ka Hornhusen; surnud 13. juulil 1260) oli Liivi ordumeister aastatel 1257–1260.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Burchard von Hornhausen
Bydgoszcz
Bydgoszcz (saksa keeles Bromberg) on maakonnaõigustega linn Poolas Brda suubumiskohas Wisłasse.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Bydgoszcz
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Cēsis
Danõlo Romanovõtš
Danõlo Romanovõtš (ukraina keeles Данило Романович) või Danõlo Halõtskõi (ukraina keeles Данило Галицький) oli monarh ja aadlik 13.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Danõlo Romanovõtš
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Daugava
Daumantas
Daumantas pühakuna Daumantas, ka Dovmont (vene Довмонт, vanavalgevene Dowmont, valgevene Даўмонт, Daǔmont, õigeusu ristinimega Timofei; umbes 1240 – 17. mai 1299) oli leedu päritolu Pihkva vürst aastatel 1266–1299.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Daumantas
Dünastia
Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Dünastia
Deltuva
pisi Deltuva on alev Leedus Ukmergė rajoonis, Deltuva valla halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Deltuva
Dmitri Donskoi
Dmitri Donskoi (vene Дмитрий Иванович Донской; 12. oktoober 1350 – 19. mai 1389) oli 1359–1389 Moskva ja 1362–1389 Vladimiri suurvürst.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Dmitri Donskoi
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Dnepr
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Dominiiklased
Druja
Druja (valgevene keeles Друя) on agrolinnake (varem linn, alev ja küla) Valgevenes Viciebski oblasti Brasłaŭ rajoonis, Druja külanõukogu halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Druja
Durbe lahing
Liivimaa 1260 Durbe lahing toimus Leedu ning Saksa ja Liivi ordu vägede vahel 13. juulil 1260 Durbe järve ääres Kuramaal (22 km praegusest Liepājast).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Durbe lahing
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Eesti
Emiir
Emiir (araabia keeles أمير ʾamīr 'käskija', 'komandör', 'vürst') on enamasti araabia maades kasutatav valitsejatiitel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Emiir
Ștefan cel Mare
Ștefan cel Mare Humori kloostri miniatuuril Ștefan cel Mare Moldova 1-leusel rahatähel Ștefan cel Mare (Stefan Suur, ka Ștefan cel Mare și Sfânt, Stefan Suur ja Püha; umbes 1433 – 2. juuli 1504) oli Moldova vürst (Ștefan III nime all) aastatel 1457–1504.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ștefan cel Mare
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Feodalism
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik ehk Rus'i kuningriik oli Vene (Ukraina) riik ajaloolistel Galiitsia ja Volõõnia aladel, mis tekkis Galiitsia ja Volõõnia vürstiriikide ühendamisel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
Gediminas
Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Gediminas
Gomel
230px Gomel on elanike arvult teine linn Valgevenes.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Gomel
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Grünwaldi lahing
Grodna
Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Grodna
Hrodna oblast
Hrodna oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Grodna oblast, venepäraselt Grodno oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Hrodna oblast
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ida-Euroopa
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Idaslaavlased
Impeerium
Impeeriumiks (ladina keeles Imperium; Vana-Roomas nimetati kõrgete ametnike ametivõimu) on poliitilise organiseerumise vorm, milles ühiskonna juhid ülemvõimu pakkuvas riigis loovad võrgustiku välismaistest liitlas-eliitidest, kes tunnistavad oma madalamat positsiooni rahvusvahelises poliitikas ning kellel vastutasuks kindlustatakse julgeolek.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Impeerium
Innocentius IV
Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Innocentius IV
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ivan III
Ivano-Frankivsk
Ivano-Frankivsk (ukraina keeles Івано-Франківськ, vene keeles Ивано-Франковск Ivano-Frankovsk) on linn Ukrainas, Ivano-Frankivski oblasti ja Ivano-Frankivski rajooni halduskeskus, mis asutati kindlusena 1663 nimega Stanisławów.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ivano-Frankivsk
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Jagelloonid
Jan I
Jan I Olbracht (1459–1501) oli Poola kuningas aastatel 1492–1501.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Jan I
Jatvingid
Jatvingid oli balti hõim, kes asustas Grodno, Lomža ja Suvalki vahelist ala.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Jatvingid
Jeziaryšča
Jeziaryšča, ka Aziaryšča (poola keeles Jezieryszcze või Ozieryszcze) on alev Valgevenes Viciebski oblastis, Haradoki rajoonis, samanimelise järve edelakaldal.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Jeziaryšča
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Jidiši keel
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Jogaila
Kaasani khaaniriik
Kaasani khaaniriik (tatari: Казан ханлыгы / Qazan Xanlığı) oli keskaegne tatari riik Volga keskjooksul ning Kama ja Volga jõe liitumiskohal; see eksisteeris aastatel 1438–1552.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kaasani khaaniriik
Kaluga
Kosmonautika ajaloo muuseum Kalugas Kaluga (mööndav nimekuju Kaluuga) on linn Venemaal, Kaluga oblasti keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kaluga
Kamjanets-Podilskõi
Kamjanets-Podilski kindlus Kamjanets-Podilskõi kindlus talvel Kamjanets-Podilskõi (varasem eestikeelne nimi venepäraselt Kamenets-Podolski) on oblastilise alluvusega linn Ukraina Hmelnõtskõi oblastis, Kamjanets-Podilskõi rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kamjanets-Podilskõi
Karaiimi keel
Karaiimi keel (karaiimi къарай тили, karaj tili) on turgi keelte kõptšaki rühma kuuluv keel, mida räägivad karaiimid.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Karaiimi keel
Karatšev
Karatšev on linn Venemaal Brjanski oblastis, Karatševi rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Karatšev
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Katoliku kirik
Kaubandus
Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kaubandus
Kaunas
Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kaunas
Kazimierz III
Kazimierz III Suur (poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kazimierz III
Kazimierz IV
Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kazimierz IV
Käsitöö
Käsitöö Käsitöö on tarbe- ja iluesemete valmistamine käsitsi, lihtsaid tööriistu kasutades.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Käsitöö
Kęstutis
Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kęstutis
Kernavė
left Kernavė on alev (endine linn) Leedus Širvintose rajooni territooriumil, Kernavė valla halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kernavė
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kesk-Euroopa
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kiiev
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kiievi suurvürst
Kiievi vürstiriik
Kiievi vürstiriik oli pärast Kiievi Suurvürstiriigi lagunemist Lääne-Kiievimaa, Loode-Tšerkassõ, Ida-Žitomiri maa-aladel, moodustunud riik, mis eksisteeris aastatel (1132–1471), riigi pealinnaks oli Kiievi linn.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kiievi vürstiriik
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kiievi-Vene
Kirikuslaavi keel
Kirikuslaavi keel ehk vanaslaavi keel on slaavi keel, mis on tänapäeval kasutusel vaid liturgilise keelena Bulgaaria Õigeusu Kirikus, Serbia Õigeusu Kirikus, Vene Õigeusu Kirikus, aga ka Russiini Katoliku Kirikus, Horvaatia kreekakatoliku kirikus ja Tšehhi kreekakatoliku kirikus (uniaadi kirikutes).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kirikuslaavi keel
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kirjakeel
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Klaipėda
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kolmas Poola jagamine
Krevo unioon
Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal Krevo unioon (poola keeles Unia w Krewie, leedu keeles Krėvos sutartis, valgevene keeles Крэўская унія) on leping, mille Leedu suurvürst Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga sõlmisid 14. augustil 1385 Kreva lossis Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendamise kohta.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Krevo unioon
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Krimmi khaaniriik
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kristlus
Kryčaŭ
Tsemendivabrik Kryčaŭ (transkribeerituna Krõtšav, poola keeles Krzyczew, leedu keeles Kryčavas või Kričevas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Kryčaŭ rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kryčaŭ
Kuldhord
Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajas 1240.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kuldhord
Kulikovo lahing
Kulikovo lahing leidis aset 8. septembril 1380 Doni ja selle lisajõe Neprjadva ääres (nn Kulikovo väljal), lahingus osalesid Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi juhitud ühendatud Vene väed ja musttuhatnik Mamai kogutud Kuldhordi väed.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kulikovo lahing
Kulmi piiskopkond
Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kulmi piiskopkond
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kuninglik Preisimaa
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kuralased
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Kuramaa
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ladina keel
Lajos I
kuningas Ludwik I Lajos I (hääldus; ka Lajos Suur, ungari I. Nagy Lajos; 5. märts 1326 – 10. september 1382) oli Ungari kuningas alates 1342 ning Poola kuningas (Ludwik I nime all) alates 1370 kuni oma surmani.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Lajos I
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Lääne-Preisimaa
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Läänemeri
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Läti
Lõuna-Bug
Lõuna-Bug (ka Lõuna-Buh, ukraina keeles Південний Буг; türgi keeles Aksu) on jõgi Ukraina edelaosas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Lõuna-Bug
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Lõuna-Eesti
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Leedu
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Leedu keel
Leedu suurhetman
Leedu suurhetman (valgevene keeles Вялікі гетман літоўскі, leedu keeles Lietuvos didysis etmonas, poola keeles Hetman wielki litewski) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõrgeim sõjaväejuht ning peale Leedu ja Poola kuningriigiga ühinemist, 1569.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Leedu suurhetman
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Leedu suurvürst
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Leedu suurvürstiriik
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Leedulased
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Liivi sõda
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa hertsogkond
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameistrite loend
Liivimaa ordu maameistrite (Magister Livoniae) loend.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ordu maameistrite loend
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Linn
Litviinid
Litvin (valgevene keeles літвін) on slaavikeelne rahvanimetus, mida kasutati ajaloolistes allikates.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Litviinid
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Lublini unioon
Lutsk
Lutsk on linn Ukrainas, Volõõnia oblasti keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Lutsk
Lviv
Lvivi ladina katedraal 2017. aastal Lvivi raekoda ja õhtune linnavaade 2017. aastal Lviv (ukraina keeles Львів, poola keeles Lwów, saksa keeles Lemberg, eesti keeles varem ka Lvov) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti ja Lvivi rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Lviv
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Maakond
Maalinn
Maalinn on eestlaste ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Maalinn
Magiljov
Linna raekoda Magiljov on linn Valgevenes, Magiljovi oblasti ja Magiljovi rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Magiljov
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Majandus
Mazyr
Mazyr (transkribeerituna Mazõr, venepäraselt Mozõr, poola keeles Mozyrz, leedu keeles Mozyrius) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Mazyri rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Mazyr
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Mõõgavendade ordu
Mõrv
Jakub Schikaneder, "Mõrv majas", 1890 Mõrv on inimese tahtlik ebaseaduslik tapmine.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Mõrv
Medininkai
Medininkai (žemaidi Medėninkā) on küla Leedus Skuodase rajoonis Lenkimai vallas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Medininkai
Miil
Miil on pikkusühik.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Miil
Mikołaj Radziwiłł Must
Mikołaj Radziwiłł Must Mikołaj Radziwiłł Must (poola Mikołaj Krzysztof Radziwiłł Czarny; 4. veebruar 1515 – 29. mai 1565 Vilnius) oli Rzeczpospolita riigitegelane.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Mikołaj Radziwiłł Must
Mindaugas
Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Mindaugas
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Minsk
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Moldova
Moldova vürstiriik
Moldova (moldova: Цара Молдовей, rumeenia: Moldova) on ajalooline piirkond ja endine vürstiriik Ida-Euroopas, mis vastab territooriumile Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Moldova vürstiriik
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Monarhia
Mongolite riik
Mongolite riik (mongoli keeles Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi keeles Моңғол қағандығы) eksisteeris 13.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Mongolite riik
Mordvalased
Mordvala folkansambel OYME Mordva rahvarõivastes Mordvalaste asualad (kaardi kirdeosas) ca 1000. aastal Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad – ersad ja mokšad.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Mordvalased
Morta (Leedu kuninganna)
Morta (surnud u 1263) oli Leedu Suurhertsogiriigi esimese tuntud valitseja Mindaugase abikaasa.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Morta (Leedu kuninganna)
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Moskva
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Moskva suurvürst
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Moskva suurvürstiriik
Moskva vürstiriik
Княжество МосковскоеMoskva vürstiriik 300pxMoskoovia, 1300–1462 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeavürst Pindala Rahvaarv Iseseisvus1276?–1340 Rahaühikrubla Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Moskva vürstiriik
Moskva-Leedu sõda (1500–1503)
Teine Moskva-Leedu sõda peeti aastatel 1500–1503 Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning selle liitlaste Vana-Liivimaa ja Poola kuningriigi vahel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Moskva-Leedu sõda (1500–1503)
Mscisłaŭ
Mscisłaŭ (transkribeerituna Mstsislav, poola keeles Mścisław, leedu keeles Mscislavas või Mstislavas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Mscisłaŭ rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Mscisłaŭ
Mtsensk
Mtsensk on linn Venemaal Orjoli oblastis, Mtsenski rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Mtsensk
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Must meri
Must-Vene
Nemunas Valgevene riik 21. sajandil Must-Vene (ka Must-Ruteenia; valgevene keeles Чорная Русь Tšornaja Rus) on nimetus ajaloolisele piirkonnale praeguse Valgevene territooriumil Niomani (Nemunase) ülemjooksul keskusega Navahrudakis (vanem nimekuju Novaharodak).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Must-Vene
Navahrudak
Navahrudak või Navahradak (varem Novogorodok, transkribeerituna Navagrudak), leedu keeles Naugardukas, poola keeles Nowogródek, jidiši keeles נאַוואַרעדאָק, on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Navahrudaki rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Navahrudak
Nevel
Nevel on linn Venemaal Pihkva oblasti lõunaosas, Neveli rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Nevel
Nogaid
Nogai tüdrukud rahvariietes 20. sajandi algul pisi Nogaid on turgi rahvas Põhja-Kaukaasias Nogai stepis.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Nogaid
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Novgorodi vabariik
Novhorod-Siverskõi
Novgorod-Siverskõi (ukraina Новгород-Сіверський, vene Новгород-Северский) on oblastilise alluvusega linn Ukrainas Tšernigivi oblastis, Novgorod-Siverskõi rajooni halduskeskus (ei kuulu ise rajooni koosseisu).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Novhorod-Siverskõi
Oka
Oka (varasem kirjaviis: Okaa) on jõgi Euroopas Venemaal.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Oka
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Omavalitsus
Orša
Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Orša
Orjol
Orjol (vene Орёл) on linn Venemaal, Orjoli oblasti keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Orjol
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Osmanite riik
Ostrov
Ostrov (vene keeles 'saar') on linn Venemaa Pihkva oblastis, Ostrovi rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ostrov
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Paavst
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Pagan
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Põhjala ristisõjad
Põltsamaa ordulinnus
Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Põltsamaa ordulinnus
Płock
Płock on maakonna õigustega linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Visla paremal kaldal.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Płock
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Personaalunioon
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Pihkva
Pihkva vürstide loend
Pihkva vürstid on loetelu Pihkva vürstiriigi ja Pihkvamaa valitsejatest, kuni Pihkvamaa liitmiseni Moskva suurvürstiriigiga.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Pihkva vürstide loend
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Pihkva vürstiriik
Pinsk
Pinski Püha Neitsi Maarja kirik (1712–1730) Pinsk (valgevene Пінск) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pinski rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Pinsk
Pjotr Šuiski
Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Pjotr Šuiski
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Połack
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Polotski vürstiriik
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Pommeri
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Poola
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Poola jagamised
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Poola keel
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningas
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Poola Kuningriik
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Poolakad
Prõpjats
350px Prõpjats (valgevene keeles Прыпяць (Prypiać), ukraina keeles Прип'ять (Prõpjat)) on jõgi Ukrainas ja Valgevenes.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Prõpjats
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Preisimaa
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Preislased
Puna-Vene
Puna-Vene Puna-Vene (ukraina keeles Червона Русь Tšervona Rus, poola keeles Ruś Czerwona, ladina keeles Ruthenia Rubra) on Lääne-Ukraina, eriti Ida-Galiitsia ajalooline nimi.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Puna-Vene
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Raad
Raseiniai
Raseiniai on linn Leedus, Raseiniai rajooni ja Raseiniai valla halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Raseiniai
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Rüütel
Rõlsk
Rõlsk on linn Venemaal Kurski oblastis, Rõlski rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Rõlsk
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Rēzekne
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Riia
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Riia peapiiskop
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Riia peapiiskopkond
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Riik
Rjurikovitšid
Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Rjurikovitšid
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Saaremaa
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu kõrgmeister
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Saule lahing
Słonim
Słonim (transkribeerituna Slonim) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Słonimi rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Słonim
Słuck
Słuck (taraškievica: Słucak; transkribeerituna Slutsk; Slutsak) on linn Valgevenes Minski oblastis, Słucki rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Słuck
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Seadus
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Semgalid
Seritsa lahing
Seritsa lahing (vene: Битва на реке Серице) oli 26. augustil 1501 Liivimaa-Moskva sõjas peetud lahing Liivimaa ja venelaste väe vahel, mille esimesed võitsid.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Seritsa lahing
Slaavi vürstiriikide loend
Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Slaavi vürstiriikide loend
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Slaavlased
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Smolensk
Starodub
Starodub on linn Venemaal Brjanski oblastis, Starodubi rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Starodub
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Tartumaa
Tarvastu ordulinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist.Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Tarvastu ordulinnus
Tatari keel
Kakskeelne (vene ja tatari) silt Kaasani metroos. Tatari keel (tatari татар теле, татарча, tatar tele, tatarça; täpsemalt volga- ehk kaasanitatari keel) on turgi keelte kõptšaki-bulgari rühma kuuluv keel, mida kõneldakse Tatarstanis, Baškortostanis ja mitmel pool mujal Venemaa Föderatsioonis.Tatarstanis on tatari keel vene keele kõrval teiseks riigikeeleks.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Tatari keel
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Tatarlased
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Tšehhi kuningriik
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Tšernihiv
Toržok
Tvertsa jõe kaldapealne Toržok (vanavene sõnast търгъ 'turg') on linn Venemaal Tveri oblastis, Toržoki rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Toržok
Toropets
Toropets on linn Venemaal Tveri oblastis, Toropetsi rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Toropets
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Toruń
Trakai
Trakai (poola Troki või Nowe Troki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Trakai rajooni ja Trakai valla keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Trakai
Treniota
Treniota (surnud 1264) oli Leedu suurvürstiriigi juht (1263–1264).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Treniota
Tula
Tula (mööndav on ka varasem eestikeelne nimekuju Tuula) on linn Venemaal, Tula oblasti keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Tula
Turaŭ
left Turaŭ (transkribeerituna Turav, venepäraselt Turov, poola keeles Turów, leedu keeles Turovas) on linn Valgevenes Homieli oblastis Žytkavičy rajoonis.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Turaŭ
Tver
Tver (vene Тверь) on linn Venemaal, Tveri oblasti keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Tver
Tveri vürstiriik
Tveri vürstiriik (ka Tveri suurvürstiriik; vene keeles Тверское княжество, Великое княжество Тверское) oli vürstkond tänapäeva Venemaa territooriumil Kirde-Venemaal Volga ülemjooksul aastatel 1247–1485.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Tveri vürstiriik
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ukraina
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ukraina keel
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ukrainlased
Ulászló II
Ulászló II ehk Vladislav II (1. märts 1456 – 13. märts 1516) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ulászló II
Ulrich von Jungingen
Ulrich von Jungingen 17. sajandi kujutisel Ulrich von Jungingen (umbes 1360 Jungingen – 15. juuli 1410 Tannenberg) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1407–1410.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ulrich von Jungingen
Ultimaatum
Ultimaatum on suulises või kirjalikus vormis esitatud ühe vaidluspoole (riigi) poolt teisele vaidluspoolele (riigile) tüliküsimuse lahendamiseks ilma edasiste läbirääkimiste kavatsusteta esitatav kategooriline nõue.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ultimaatum
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Ungari kuningriik
Vaŭkavysk
Vaŭkavysk (transkribeerituna Vavkavõsk) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Vaŭkavyski rajooni ja Vaŭkavyski külanõukogu halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vaŭkavysk
Vaherahu
Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vaherahu
Valge-Vene
Valge-Vene (valgevene keeles Белая Русь Belaja Rus) on ajalooline nimi, mida on kasutatud eri piirkondade (Polotsk, Vitebsk, Smolensk, Mogiljov) tähistamiseks, valdavalt praeguse Valgevene alal.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Valge-Vene
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Valgevene
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Valgevene keel
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Valgevenelased
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vana-Liivimaa
Vanavalgevene keel
Vanavalgevene keel (старабеларуская мова) ehk vanaukraina keel (староукраїнська мова) ehk läänevene keel (западнорусский язык) on keel, mis käibis Leedu suurvürstiriigis kirjakeelena.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vanavalgevene keel
Varna ristisõda
Varna ristisõda oli ristisõdijate ja Osmanite riigi vahel vahemikus 1443–1444 aset leidnud sündmuste jada, mis kulmineerus osmanite kindla võiduga 1444.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Varna ristisõda
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vasall
Vassili II
Vassili II Pime (Василий II Васильевич Тёмный 10. märts 1415 – 27. märts 1462) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vassili II
Välispoliitika
Välispoliitika on kogum poliitilisi eesmärke, mis määravad riigi suhtlemise teiste maailma riikidega, samuti riigi ülejäänud väljapoole, teiste riikide suhtes suunatud otsused ja tegevus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Välispoliitika
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vürst
Veliž
Veliž on linn Venemaal Smolenski oblastis, Veliži rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Veliž
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Veliki Novgorod
Vene
Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vene
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vene Õigeusu Kirik
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vene-Poola sõda (1562–1582)
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Venemaa
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Venemaa Keisririik
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vilnius
Vilniuse vojevoodkond
Vilniuse vojevoodkond, ka Wilno vojevoodkond (ladina Palatinatus Vilnensis, leedu Vilniaus vaivadija, poola województwo wileńskie), oli üks vojevoodkondadest aastal 1413 loodud Leedu suurvürstiriigis, mis loodi Leedu vürstkonnast ja naabermaadest.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vilniuse vojevoodkond
Vilno kubermang
Vilno kubermangu vapp Vilno kubermangu kaart (1897) Vilno kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vilno kubermang
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vitsebsk
Vjazma
Vjazma (vene keeles Вязьма) on linn Venemaal Smolenski oblastis, Vjazma rajooni keskus.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vjazma
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vojevood
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vojevoodkond
Volõõnia
Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Volõõnia
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Vytautas
Władysław III
Władysław III (leedu keeles Vladislovas III, ungari keeles I. Ulászló, tšehhi ja slovaki keeles Vladislav I; 1424–1444) oli Poola kuningas alates 1434 ja Ungari kuningas alates 1440 kuni oma surmani.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Władysław III
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Wolquin
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Zemgale
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Zygmunt I
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja Zygmunt II August
1009
1009.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1009
1021
1021.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1021
1180. aastad
1180.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1180. aastad
12. sajand
12.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 12. sajand
1201
1201.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1201
1219
1219.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1219
1225
1225.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1225
1230. aastad
1230.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1230. aastad
1236
1236.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1236
1239
1239.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1239
1241
1241.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1241
1246
1246.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1246
1250
1250.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1250
1251
1251.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1251
1252
1252.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1252
1253
1253.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1253
1254
1254.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1254
1255
1255.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1255
1258
1258.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1258
1259
1259.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1259
1260
1260.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1260
1263
1263.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1263
1264
1264.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1264
1267
1267.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1267
1270
1270.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1270
1282
1282.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1282
1293
1293.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1293
13. sajand
13.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 13. sajand
1316
1316.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1316
1318
1318.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1318
1320. aastad
1320.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1320. aastad
1321
1321.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1321
1323
1323.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1323
1340
1340.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1340
1341
1341.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1341
1344
1344.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1344
1345
1345.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1345
1356
1356.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1356
1359
1359.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1359
1362
1362.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1362
1368
1368.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1368
1370
1370.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1370
1372
1372.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1372
1374
1374.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1374
1377
1377.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1377
1381
1381.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1381
1382
1382.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1382
1383
1383.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1383
1385
1385.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1385
1386
1386.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1386
1387
1387.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1387
1390
1390.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1390
1391
1391.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1391
1392
1392.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1392
1398
1398.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1398
1399
1399.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1399
14. sajand
14.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 14. sajand
1401
1401.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1401
1404
1404.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1404
1406
1406.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1406
1408
1408.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1408
1409
1409.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1409
1410
1410.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1410
1411
1411.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1411
1413
1413.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1413
1414
1414.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1414
1422
1422.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1422
1430
1430.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1430
1432
1432.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1432
1440
1440.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1440
1441
1441.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1441
1444
1444.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1444
1447
1447.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1447
1454
1454.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1454
1456
1456.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1456
1462
1462.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1462
1471
1471.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1471
1474
1474.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1474
1478
1478.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1478
1485
1485.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1485
1487
1487.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1487
1490
1490.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1490
1492
1492.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1492
1494
1494.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1494
1497
1497.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1497
1498
1498.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1498
1499
1499.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1499
15. sajand
15.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 15. sajand
15. veebruar
15.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 15. veebruar
1500
1500.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1500
1501
1501.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1501
1503
1503.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1503
1505
1505.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1505
1507
1507.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1507
1508
1542.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1508
1511
1511.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1511
1526
1526.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1526
1531
1531.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1531
1548
1548.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1548
1561
1561.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1561
1563
1563.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1563
1564
1564.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1564
1566
1566.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1566
1569
1569.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1569
1572
1572.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1572
1597
1597.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1597
16. sajand
16.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 16. sajand
1620
1620.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1620
1643
1643.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1643
1644
1644.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1644
1662
1662.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1662
1670
1670.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1670
1697
1697.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1697
17. sajand
17.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 17. sajand
1795
1795.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 1795
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 18. sajand
18. september
18.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 18. september
2005
2005.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 2005
2010
2010.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 2010
22. september
22.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 22. september
24. oktoober
24.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 24. oktoober
6. august
6.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 6. august
6. juuli
6.
Vaata Leedu suurvürstiriik ja 6. juuli
Vaata ka
Ajaloolised riigid
- Ajutine Valitsus (Venemaa)
- Almohaadide riik
- Austria Liitriik
- Esimene Bulgaaria tsaaririik
- Fatimiidide kalifaat
- Fiume Vaba Riik
- Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
- Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
- Genova vabariik
- Helveetsia vabariik
- Hessen-Darmstadti maakrahvkond
- Hesseni suurhertsogkond
- Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
- Horvaatia liidus Ungariga
- Horvaatia-Slavoonia kuningriik
- II Rzeczpospolita
- Idrisiidide dünastia
- Inkade riik
- Itaalia kuningriik (1861–1946)
- Itaalia kuningriik (Napoleoni)
- Jugoslaavia
- Jugoslaavia Kuningriik
- Kastiilia kuningriik
- Korsika vabariik
- Krakówi Vabariik
- Lääne-Frangi riik
- Läbikukkunud riik
- Leedu suurvürstiriik
- Lombardia-Veneetsia kuningriik
- Lotharingia
- Mõlema Sitsiilia kuningriik
- Moskva suurvürstiriik
- Moskva tsaaririik
- Napoli kuningriik
- Nassau hertsogkond
- Pfalzi kuurvürstkond
- Preisi kuningriik
- Rodeesia
- Sardiinia kuningriik
- Sitsiilia kuningriik
- Slavoonia kuningriik
- Soome Demokraatlik Vabariik
- Ukraina Rahvavabariik
- Vana Šveitsi Konföderatsioon
- Vene NFSV
- Venemaa Keisririik
- Wormsi piiskopkond
Poola keskaeg
- Leedu suurvürstiriik
- Poola keskaeg
Ukraina keskaeg
- Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
- Kiievi-Vene
- Leedu suurvürstiriik
- Suur-Määri riik
Venemaa keskaeg
- Baskakk
- Biarmia
- Kiievi-Vene
- Kuldhord
- Kylfingid
- Leedu suurvürstiriik
- Muurmani rannik
- Prikaas
- Suur-Perm
- Tmutarakani vürstkond
- Tveri vürstiriik
Tuntud ka kui Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik.
, Kaasani khaaniriik, Kaluga, Kamjanets-Podilskõi, Karaiimi keel, Karatšev, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaubandus, Kaunas, Kazimierz III, Kazimierz IV, Käsitöö, Kęstutis, Kernavė, Kesk-Euroopa, Kiiev, Kiievi suurvürst, Kiievi vürstiriik, Kiievi-Vene, Kirikuslaavi keel, Kirjakeel, Klaipėda, Kolmas Poola jagamine, Krevo unioon, Krimmi khaaniriik, Kristlus, Kryčaŭ, Kuldhord, Kulikovo lahing, Kulmi piiskopkond, Kuninglik Preisimaa, Kuralased, Kuramaa, Ladina keel, Lajos I, Lääne-Preisimaa, Läänemeri, Läti, Lõuna-Bug, Lõuna-Eesti, Leedu, Leedu keel, Leedu suurhetman, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameistrite loend, Linn, Litviinid, Lublini unioon, Lutsk, Lviv, Maakond, Maalinn, Magiljov, Majandus, Mazyr, Mõõgavendade ordu, Mõrv, Medininkai, Miil, Mikołaj Radziwiłł Must, Mindaugas, Minsk, Moldova, Moldova vürstiriik, Monarhia, Mongolite riik, Mordvalased, Morta (Leedu kuninganna), Moskva, Moskva suurvürst, Moskva suurvürstiriik, Moskva vürstiriik, Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Mscisłaŭ, Mtsensk, Must meri, Must-Vene, Navahrudak, Nevel, Nogaid, Novgorodi vabariik, Novhorod-Siverskõi, Oka, Omavalitsus, Orša, Orjol, Osmanite riik, Ostrov, Paavst, Pagan, Põhjala ristisõjad, Põltsamaa ordulinnus, Płock, Personaalunioon, Pihkva, Pihkva vürstide loend, Pihkva vürstiriik, Pinsk, Pjotr Šuiski, Połack, Polotski vürstiriik, Pommeri, Poola, Poola jagamised, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poolakad, Prõpjats, Preisimaa, Preislased, Puna-Vene, Raad, Raseiniai, Rüütel, Rõlsk, Rēzekne, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riik, Rjurikovitšid, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saule lahing, Słonim, Słuck, Seadus, Semgalid, Seritsa lahing, Slaavi vürstiriikide loend, Slaavlased, Smolensk, Starodub, Tartumaa, Tarvastu ordulinnus, Tatari keel, Tatarlased, Tšehhi kuningriik, Tšernihiv, Toržok, Toropets, Toruń, Trakai, Treniota, Tula, Turaŭ, Tver, Tveri vürstiriik, Ukraina, Ukraina keel, Ukrainlased, Ulászló II, Ulrich von Jungingen, Ultimaatum, Ungari kuningriik, Vaŭkavysk, Vaherahu, Valge-Vene, Valgevene, Valgevene keel, Valgevenelased, Vana-Liivimaa, Vanavalgevene keel, Varna ristisõda, Vasall, Vassili II, Välispoliitika, Vürst, Veliž, Veliki Novgorod, Vene, Vene Õigeusu Kirik, Vene-Poola sõda (1562–1582), Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Vilnius, Vilniuse vojevoodkond, Vilno kubermang, Vitsebsk, Vjazma, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Vojevood, Vojevoodkond, Volõõnia, Vytautas, Władysław III, Wolquin, Zemgale, Zygmunt I, Zygmunt II August, 1009, 1021, 1180. aastad, 12. sajand, 1201, 1219, 1225, 1230. aastad, 1236, 1239, 1241, 1246, 1250, 1251, 1252, 1253, 1254, 1255, 1258, 1259, 1260, 1263, 1264, 1267, 1270, 1282, 1293, 13. sajand, 1316, 1318, 1320. aastad, 1321, 1323, 1340, 1341, 1344, 1345, 1356, 1359, 1362, 1368, 1370, 1372, 1374, 1377, 1381, 1382, 1383, 1385, 1386, 1387, 1390, 1391, 1392, 1398, 1399, 14. sajand, 1401, 1404, 1406, 1408, 1409, 1410, 1411, 1413, 1414, 1422, 1430, 1432, 1440, 1441, 1444, 1447, 1454, 1456, 1462, 1471, 1474, 1478, 1485, 1487, 1490, 1492, 1494, 1497, 1498, 1499, 15. sajand, 15. veebruar, 1500, 1501, 1503, 1505, 1507, 1508, 1511, 1526, 1531, 1548, 1561, 1563, 1564, 1566, 1569, 1572, 1597, 16. sajand, 1620, 1643, 1644, 1662, 1670, 1697, 17. sajand, 1795, 18. sajand, 18. september, 2005, 2010, 22. september, 24. oktoober, 6. august, 6. juuli.