Sarnasusi Leukotsüüt ja Tsütokiinid
Leukotsüüt ja Tsütokiinid on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Bakterid, Basofiil, Eosinofiilid, Immuunsüsteem, Kasvaja, Lümfotsüüt, Makrofaagid, Maolised, Meditsiinisõnastik, Monotsüüt, Neutrofiil, Põletik, Rakk, Roomajad, Tüümus, Veri, Viirused.
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Bakterid ja Leukotsüüt · Bakterid ja Tsütokiinid ·
Basofiil
Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.
Basofiil ja Leukotsüüt · Basofiil ja Tsütokiinid ·
Eosinofiilid
Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.
Eosinofiilid ja Leukotsüüt · Eosinofiilid ja Tsütokiinid ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Immuunsüsteem ja Leukotsüüt · Immuunsüsteem ja Tsütokiinid ·
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Kasvaja ja Leukotsüüt · Kasvaja ja Tsütokiinid ·
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Lümfotsüüt ja Leukotsüüt · Lümfotsüüt ja Tsütokiinid ·
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Leukotsüüt ja Makrofaagid · Makrofaagid ja Tsütokiinid ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Leukotsüüt ja Maolised · Maolised ja Tsütokiinid ·
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Leukotsüüt ja Meditsiinisõnastik · Meditsiinisõnastik ja Tsütokiinid ·
Monotsüüt
Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.
Leukotsüüt ja Monotsüüt · Monotsüüt ja Tsütokiinid ·
Neutrofiil
Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.
Leukotsüüt ja Neutrofiil · Neutrofiil ja Tsütokiinid ·
Põletik
Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Leukotsüüt ja Põletik · Põletik ja Tsütokiinid ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Leukotsüüt ja Rakk · Rakk ja Tsütokiinid ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Leukotsüüt ja Roomajad · Roomajad ja Tsütokiinid ·
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Leukotsüüt ja Tüümus · Tüümus ja Tsütokiinid ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Leukotsüüt ja Veri · Tsütokiinid ja Veri ·
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leukotsüüt ja Tsütokiinid ühist
- Millised on sarnasused Leukotsüüt ja Tsütokiinid
Võrdlus Leukotsüüt ja Tsütokiinid
Leukotsüüt on 49 suhted, samas Tsütokiinid 53. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 16.67% = 17 / (49 + 53).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leukotsüüt ja Tsütokiinid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: