Lgr-valgud ja Valgud

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Lgr-valgud ja Valgud

Lgr-valgud vs. Valgud

Lgr-valgud on retseptorid, mis kuuluvad integraalsete G-valguga seotud retseptorite (GPCR) perekonda. aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Aminohapped ja Lgr-valgud · Aminohapped ja Valgud · Näe rohkem »

C-terminaalne ots

Valgu C-terminaalne aminohappejääk ja selle karboksüülrühm (protoneeritud kujul). C-terminaalne ots (ka C-ots või C-terminaal) on osa valgu molekulist ning vastab valgu primaarstruktuuri üleskirjutuses kõige parempoolsema aminohappejäägi karboksüülrühmale (sellest ka lühend „C“).

C-terminaalne ots ja Lgr-valgud · C-terminaalne ots ja Valgud · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Diferentseerumine ja Lgr-valgud · Diferentseerumine ja Valgud · Näe rohkem »

Glükoproteiinid

Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.

Glükoproteiinid ja Lgr-valgud · Glükoproteiinid ja Valgud · Näe rohkem »

Leutsiin

Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.

Leutsiin ja Lgr-valgud · Leutsiin ja Valgud · Näe rohkem »

N-terminaalne ots

N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.

Lgr-valgud ja N-terminaalne ots · N-terminaalne ots ja Valgud · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Lgr-valgud ja Organism · Organism ja Valgud · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Lgr-valgud ja Rakk · Rakk ja Valgud · Näe rohkem »

Rakutuum

Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Lgr-valgud ja Rakutuum · Rakutuum ja Valgud · Näe rohkem »

Transkriptsioon (geneetika)

Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.

Lgr-valgud ja Transkriptsioon (geneetika) · Transkriptsioon (geneetika) ja Valgud · Näe rohkem »

Tsütoplasma

rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Lgr-valgud ja Tsütoplasma · Tsütoplasma ja Valgud · Näe rohkem »