Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Lihula linnus ja Riia peapiiskopkond
Lihula linnus ja Riia peapiiskopkond on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Enn Tarvel, Latgalid, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Richard Kleis, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa keel, 16. sajand.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Lihula linnus · Albert (Riia piiskop) ja Riia peapiiskopkond ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Lihula linnus · Enn Tarvel ja Riia peapiiskopkond ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Lihula linnus · Latgalid ja Riia peapiiskopkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Lihula linnus ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Lihula linnus ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Lihula linnus ja Liivlased · Liivlased ja Riia peapiiskopkond ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Lihula linnus ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Lihula linnus ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Riia peapiiskopkond ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Lihula linnus ja Saare-Lääne piiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Lihula linnus ja Saksa keel · Riia peapiiskopkond ja Saksa keel ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Lihula linnus · 16. sajand ja Riia peapiiskopkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lihula linnus ja Riia peapiiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Lihula linnus ja Riia peapiiskopkond
Võrdlus Lihula linnus ja Riia peapiiskopkond
Lihula linnus on 60 suhted, samas Riia peapiiskopkond 108. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 6.55% = 11 / (60 + 108).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lihula linnus ja Riia peapiiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
