Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Aastaajad, Adaptiivne radiatsioon, Autohtoonne liik, Ökoloogia, Õis, Õitsemine, Bioloogiline isolatsioon, Charles Darwin, Eesel, Etoloogia, Evolutsioon, Fenotüüp, Feromoonid, Gameet, Gastrulatsioon, Geen, Geenitriiv, Geenivool, Genofond, Genotüüp, Geograafiline objekt, Hübriid, Heterosügootsus, Hobueesel, Hobune, Indiviid, Käitumine, Käpalised, Kromosoom, Lõigustumine, Levila, Liik (bioloogia), Liikide tekkimine, Limused, Linnulaul, Looduslik valik, Loomakasvatus, Meioos, Munarakk, Must leeder, Mutatsioon, Muul (loom), Ontogenees, Populatsioon, Populatsiooni pudelikael, Punane leeder, Putukad, Rajajaefekt, Rakutuum, Ristimine, ..., Saaremaa, Sügoot, Sperm, Taimed, Tiik, Tolmlemine, Tsütoplasma, Vegetatiivne sigimine, Viljastumine. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Uus!!: Liigiteke ja Aastaajad · Näe rohkem »
Adaptiivne radiatsioon
Adaptiivne radiatsioon (ka adaptiivradiatsioon, ökoloogiline divergents, ökoloogiline lahknemine, kohastumuslik radiatsioon) on ühest eellasgrupist lähtuv uute liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete tunnuste poolest.
Uus!!: Liigiteke ja Adaptiivne radiatsioon · Näe rohkem »
Autohtoonne liik
Autohtoonne liik (varasemas kirjanduses ka aborigeenne liik) on liik, mis on kujunenud samas piirkonnas, kus ta kaasajal levib.
Uus!!: Liigiteke ja Autohtoonne liik · Näe rohkem »
Ökoloogia
Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos "õpetus" või "sõna") on teadus organismide ja keskkonna (sh nii elus- kui eluta looduse) vahelistest suhetest.
Uus!!: Liigiteke ja Ökoloogia · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Liigiteke ja Õis · Näe rohkem »
Õitsemine
Vesiroosi õitsemise ajavahe salvestus Õitsemine (ka õitseng) on õistaimede õite arenemine õienuppude (avanemata õis) puhkemisest kuni tolmlemise lõppemiseni.
Uus!!: Liigiteke ja Õitsemine · Näe rohkem »
Bioloogiline isolatsioon
Bioloogiline isolatsioon on liigi isolatsioon, mille puhul ristumist liigikaaslastega soodustavad ja ristumist võõra liigi isenditega (või järglaste saamist hübriidil) takistavad asjaolud, mis ei tulene kokkupuute geograafilisest võimatusest, (ristumisbarjäär).
Uus!!: Liigiteke ja Bioloogiline isolatsioon · Näe rohkem »
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Uus!!: Liigiteke ja Charles Darwin · Näe rohkem »
Eesel
Eesel (Equus asinus) on 4000 eKr egiptlaste kodustatud hobuslaste liik, keda kasutatakse enim veoloomana.
Uus!!: Liigiteke ja Eesel · Näe rohkem »
Etoloogia
Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu.
Uus!!: Liigiteke ja Etoloogia · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Liigiteke ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Uus!!: Liigiteke ja Fenotüüp · Näe rohkem »
Feromoonid
Pildil kujutatud lutikad on agregaatferomoonide mõjul kokku tulnud Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem ka füsioloogilised muutused.
Uus!!: Liigiteke ja Feromoonid · Näe rohkem »
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Uus!!: Liigiteke ja Gameet · Näe rohkem »
Gastrulatsioon
Gastrulatsioon (ladina keeles gaster ehk "magu") ehk lootelehtede moodustumine on protsess hulkraksete loomade embrüonaalses arengus, mille tulemusel moodustub gastrula.
Uus!!: Liigiteke ja Gastrulatsioon · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Liigiteke ja Geen · Näe rohkem »
Geenitriiv
Geenitriivi tagajärjel võib väikestes populatsioonides kergesti väheneda geneetiline mitmekesisus Geenitriiv ehk geneetiline triiv (inglise genetic drift, random genetic drift, allelic drift) on geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu.
Uus!!: Liigiteke ja Geenitriiv · Näe rohkem »
Geenivool
Geenivool ehk geenisiire (inglise gene flow) on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Uus!!: Liigiteke ja Geenivool · Näe rohkem »
Genofond
Genofond ehk geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum.
Uus!!: Liigiteke ja Genofond · Näe rohkem »
Genotüüp
retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.
Uus!!: Liigiteke ja Genotüüp · Näe rohkem »
Geograafiline objekt
Geograafiline objekt on kindla asukohaga looduslik (nt manner, ookean, mäestik, jõgi jne) või inimtegevusega loodud ehk inimtekkeline (nt linn, maantee, sild jne) objekt.
Uus!!: Liigiteke ja Geograafiline objekt · Näe rohkem »
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Uus!!: Liigiteke ja Hübriid · Näe rohkem »
Heterosügootsus
Heterosügootsus, kus on näidatud homoloogilisi kromosoome; A ja c tähendavad alleele Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid.
Uus!!: Liigiteke ja Heterosügootsus · Näe rohkem »
Hobueesel
pisi Hobueesel on eeslimära ja hobusetäku ristand.
Uus!!: Liigiteke ja Hobueesel · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Liigiteke ja Hobune · Näe rohkem »
Indiviid
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Uus!!: Liigiteke ja Indiviid · Näe rohkem »
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Uus!!: Liigiteke ja Käitumine · Näe rohkem »
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Uus!!: Liigiteke ja Käpalised · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Liigiteke ja Kromosoom · Näe rohkem »
Lõigustumine
Lõigustumine on sügoodi jagunemine mitoosi teel ilma rakkude kasvamiseta.
Uus!!: Liigiteke ja Lõigustumine · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Liigiteke ja Levila · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Liigiteke ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liikide tekkimine
Esmatrüki tiitelleht "Liikide tekkimine" (ingl "The Origin of Species") on briti loodusuurija Charles Darwini raamat, mis on üks bioloogia klassikalisi teoseid.
Uus!!: Liigiteke ja Liikide tekkimine · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Liigiteke ja Limused · Näe rohkem »
Linnulaul
Linnulaul on lindude esitatud häälitsuste kogum.
Uus!!: Liigiteke ja Linnulaul · Näe rohkem »
Looduslik valik
Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.
Uus!!: Liigiteke ja Looduslik valik · Näe rohkem »
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Uus!!: Liigiteke ja Loomakasvatus · Näe rohkem »
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Uus!!: Liigiteke ja Meioos · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Liigiteke ja Munarakk · Näe rohkem »
Must leeder
Must leeder (Sambucus nigra) on kuslapuuliste sugukonda kuuluv 4–10 meetri kõrgune põõsas.
Uus!!: Liigiteke ja Must leeder · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Liigiteke ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Muul (loom)
Muul Mära ja muulavarss Muul (Equus asinus × caballus; Equus mulus) on emase hobuse (-mära) ja isase eesli (-täku) järglane.
Uus!!: Liigiteke ja Muul (loom) · Näe rohkem »
Ontogenees
Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Uus!!: Liigiteke ja Ontogenees · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Liigiteke ja Populatsioon · Näe rohkem »
Populatsiooni pudelikael
Populatsiooni pudelikaela sündmus ja sellele järgnev populatsiooni arvukuse taastumine või väljasuremine Populatsiooni pudelikael (ka populatsiooni pudelikaela efekt; inglise population bottleneck, genetic bottleneck) on ajutise geneetilise triivi üks erijuhte, mis tuleneb populatsiooni arvukuse järsust, kuid 1–3 põlvkonna jooksul mööduvast arvukuse langusest.
Uus!!: Liigiteke ja Populatsiooni pudelikael · Näe rohkem »
Punane leeder
Punane leeder (Sambucus racemosa) on leedri perekonda kuuluv taimeliik (põõsas või puu).
Uus!!: Liigiteke ja Punane leeder · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Liigiteke ja Putukad · Näe rohkem »
Rajajaefekt
Rajajaefekt ehk asutajaefekt (inglise founder effect) on evolutsiooniteooria ja populatsiooniteooria mõiste, mis kirjeldab tagajärgi, mis tulenevad väga väikese arvu isendite poolt rajatud populatsiooni puhul.
Uus!!: Liigiteke ja Rajajaefekt · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Liigiteke ja Rakutuum · Näe rohkem »
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Uus!!: Liigiteke ja Ristimine · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Liigiteke ja Saaremaa · Näe rohkem »
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Uus!!: Liigiteke ja Sügoot · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Liigiteke ja Sperm · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Liigiteke ja Taimed · Näe rohkem »
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Uus!!: Liigiteke ja Tiik · Näe rohkem »
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Uus!!: Liigiteke ja Tolmlemine · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Liigiteke ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Uus!!: Liigiteke ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Liigiteke ja Viljastumine · Näe rohkem »
