Sarnasusi Liivi sõda ja Liivimaa ordu
Liivi sõda ja Liivimaa ordu on 40 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Cēsis, Gotthard Kettler, Härgmäe lahing, Hiiumaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Läänemaa, Läti, Leedu, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Liivimaa ordu maameister, Maasilinna foogtkond, Magnus, Moskva suurvürstiriik, Narva, Ordumeister, Paide, Pärnu, Poola, Poola kuningas, Preisimaa hertsog, Rakvere, Reformatsioon, Riia, Riia peapiiskop, Rootsi, Saaremaa, Saksa keel, ..., Saksa-Rooma keiser, Taani, Tallinn, Valmiera, Vana-Liivimaa, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, Zygmunt I, Zygmunt II August, 15. sajand. Laienda indeks (10 rohkem) »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivi sõda · Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Liivi sõda · Cēsis ja Liivimaa ordu ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Gotthard Kettler ja Liivi sõda · Gotthard Kettler ja Liivimaa ordu ·
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Härgmäe lahing ja Liivi sõda · Härgmäe lahing ja Liivimaa ordu ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Hiiumaa ja Liivi sõda · Hiiumaa ja Liivimaa ordu ·
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Kuramaa hertsog ja Liivi sõda · Kuramaa hertsog ja Liivimaa ordu ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuramaa hertsogiriik ja Liivi sõda · Kuramaa hertsogiriik ja Liivimaa ordu ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Läänemaa ja Liivi sõda · Läänemaa ja Liivimaa ordu ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Liivi sõda · Läti ja Liivimaa ordu ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Leedu ja Liivi sõda · Leedu ja Liivimaa ordu ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Leedu suurvürst ja Liivi sõda · Leedu suurvürst ja Liivimaa ordu ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Liivi sõda · Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ordu ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Liivi sõda ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu ja Liivimaa ordu maameister ·
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Liivi sõda ja Maasilinna foogtkond · Liivimaa ordu ja Maasilinna foogtkond ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Liivi sõda ja Magnus · Liivimaa ordu ja Magnus ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Liivi sõda ja Moskva suurvürstiriik · Liivimaa ordu ja Moskva suurvürstiriik ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Liivi sõda ja Narva · Liivimaa ordu ja Narva ·
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Liivi sõda ja Ordumeister · Liivimaa ordu ja Ordumeister ·
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Liivi sõda ja Paide · Liivimaa ordu ja Paide ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Liivi sõda ja Pärnu · Liivimaa ordu ja Pärnu ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Liivi sõda ja Poola · Liivimaa ordu ja Poola ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Liivi sõda ja Poola kuningas · Liivimaa ordu ja Poola kuningas ·
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Liivi sõda ja Preisimaa hertsog · Liivimaa ordu ja Preisimaa hertsog ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Liivi sõda ja Rakvere · Liivimaa ordu ja Rakvere ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Liivi sõda ja Reformatsioon · Liivimaa ordu ja Reformatsioon ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivi sõda ja Riia · Liivimaa ordu ja Riia ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Liivi sõda ja Riia peapiiskop · Liivimaa ordu ja Riia peapiiskop ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Liivi sõda ja Rootsi · Liivimaa ordu ja Rootsi ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Liivi sõda ja Saaremaa · Liivimaa ordu ja Saaremaa ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Liivi sõda ja Saksa keel · Liivimaa ordu ja Saksa keel ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Liivi sõda ja Saksa-Rooma keiser · Liivimaa ordu ja Saksa-Rooma keiser ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Liivi sõda ja Taani · Liivimaa ordu ja Taani ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Liivi sõda ja Tallinn · Liivimaa ordu ja Tallinn ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Liivi sõda ja Valmiera · Liivimaa ordu ja Valmiera ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Liivi sõda ja Vana-Liivimaa · Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern · Liivimaa ordu ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Liivi sõda ja Wolter von Plettenberg · Liivimaa ordu ja Wolter von Plettenberg ·
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Liivi sõda ja Zygmunt I · Liivimaa ordu ja Zygmunt I ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Liivi sõda ja Zygmunt II August · Liivimaa ordu ja Zygmunt II August ·
15. sajand
15.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivi sõda ja Liivimaa ordu ühist
- Millised on sarnasused Liivi sõda ja Liivimaa ordu
Võrdlus Liivi sõda ja Liivimaa ordu
Liivi sõda on 239 suhted, samas Liivimaa ordu 283. Kuna neil ühist 40, Jaccard indeks on 7.66% = 40 / (239 + 283).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivi sõda ja Liivimaa ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: