Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivi sõda ja Tartumaa
Liivi sõda ja Tartumaa on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Šig-Alei, Hansa Liit, Jam-Zapolski vaherahu, Jan Zamoyski, Laiuse ordulinnus, Liivimaa hertsogkond, Narva, Paide piiramine (1558), Pihkva, Pjotr Šuiski, Pljussa vaherahu, Riia, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa keel, Tallinn, Tartu, Tartu maks, Tartu piiskopkond, Tartu staarostkond, Vastseliina piiskopilinnus, Vene-Liivi sõda, Vojevood, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt III Waza, 10. august, 15. sajand.
Šig-Alei
Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.
Šig-Alei ja Liivi sõda · Šig-Alei ja Tartumaa ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Hansa Liit ja Liivi sõda · Hansa Liit ja Tartumaa ·
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Jam-Zapolski vaherahu ja Liivi sõda · Jam-Zapolski vaherahu ja Tartumaa ·
Jan Zamoyski
Jan Zamoyski Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka – 3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.
Jan Zamoyski ja Liivi sõda · Jan Zamoyski ja Tartumaa ·
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Laiuse ordulinnus ja Liivi sõda · Laiuse ordulinnus ja Tartumaa ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Liivi sõda ja Liivimaa hertsogkond · Liivimaa hertsogkond ja Tartumaa ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Liivi sõda ja Narva · Narva ja Tartumaa ·
Paide piiramine (1558)
Paide piiramine toimus 1558.
Liivi sõda ja Paide piiramine (1558) · Paide piiramine (1558) ja Tartumaa ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Liivi sõda ja Pihkva · Pihkva ja Tartumaa ·
Pjotr Šuiski
Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).
Liivi sõda ja Pjotr Šuiski · Pjotr Šuiski ja Tartumaa ·
Pljussa vaherahu
Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.
Liivi sõda ja Pljussa vaherahu · Pljussa vaherahu ja Tartumaa ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivi sõda ja Riia · Riia ja Tartumaa ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Liivi sõda ja Rootsi · Rootsi ja Tartumaa ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Liivi sõda ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Tartumaa ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Liivi sõda ja Saksa keel · Saksa keel ja Tartumaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Liivi sõda ja Tallinn · Tallinn ja Tartumaa ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Liivi sõda ja Tartu · Tartu ja Tartumaa ·
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Liivi sõda ja Tartu maks · Tartu maks ja Tartumaa ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Liivi sõda ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Tartumaa ·
Tartu staarostkond
Tartu staarostkond oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus (üks viiest staarostkonnast) Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Tartu linnas.
Liivi sõda ja Tartu staarostkond · Tartu staarostkond ja Tartumaa ·
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Liivi sõda ja Vastseliina piiskopilinnus · Tartumaa ja Vastseliina piiskopilinnus ·
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda · Tartumaa ja Vene-Liivi sõda ·
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Liivi sõda ja Vojevood · Tartumaa ja Vojevood ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern · Tartumaa ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Liivi sõda ja Zygmunt III Waza · Tartumaa ja Zygmunt III Waza ·
10. august
10.
10. august ja Liivi sõda · 10. august ja Tartumaa ·
15. sajand
15.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivi sõda ja Tartumaa ühist
- Millised on sarnasused Liivi sõda ja Tartumaa
Võrdlus Liivi sõda ja Tartumaa
Liivi sõda on 239 suhted, samas Tartumaa 155. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 6.85% = 27 / (239 + 155).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivi sõda ja Tartumaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
