Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda
Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda on 103 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksei Basmanov, Aluliina ordulinnus, Asti ordulinnus, Šig-Alei, Balthasar Russow, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika, Brandenburgi mark, Eestimaa, Erik XIV, Franz Nyenstede, Frederik II, Gotthard Kettler, Gustav I Vasa, Hansa Liit, Härgmäe lahing, Härgmäe ordulinnus, Helme ordulinnus, Ida-Preisimaa, Ivan Julm, Johan III, Johann Renner, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Karksi ordulinnus, Koluvere piiskopilinnus, Krimmi khaaniriik, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, Laiuse ordulinnus, ..., Läänemaa, Läti, Lõuna-Eesti, Leedu, Leedu suurvürstiriik, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Linnriik, Lublini unioon, Maaisand, Maasilinna foogtkond, Magnus, Mihhail Pogodin, Moskva, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Narva, Narva piiramine (1558), Osmanite riik, Paide, Paide piiramine (1558), Pärnu, Põhja-Eesti, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põltsamaa ordulinnus, Personaalunioon, Pihkva, Pjotr Šuiski, Poola, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Porkuni piiskopilinnus, Rakvere ordulinnus, Rüütelkond, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Rootsi kuningas, Ruhja ordulinnus, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saksa-Rooma keiser, Saksimaa kuurvürstiriik, Salomon Henning, Seisus, Stefan Batory, Tallinn, Tartu, Tartu maks, Tartu piiskopkond, Tarvastu ordulinnus, Toolse ordulinnus, Trikāta ordulinnus, Tsaar, Vaherahu, Valgevene, Valmiera, Vana-Liivimaa, Vastseliina piiskopilinnus, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vene-Rootsi sõda (1554–1557), Viljandi piiramine (1560), Vilno leping (1561), Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August, 1. november, 1560. aasta Läänemaa ülestõus, 16. sajand Eestis. Laienda indeks (73 rohkem) »
Aleksei Basmanov
Aleksei Danilovitš Basmanov (suri 1571) oli Moskva tsaaririigi väejuht 16. sajandi teisel poolel.
Aleksei Basmanov ja Liivi sõda · Aleksei Basmanov ja Vene-Liivi sõda ·
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Aluliina ordulinnus ja Liivi sõda · Aluliina ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Asti ordulinnus
Linnuse idakülje müür, vaade kirdesuunal Vapp Asti ordulinnus (saksa Ordensburg Burtneck/Schloss Burtneck, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.
Asti ordulinnus ja Liivi sõda · Asti ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Šig-Alei
Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.
Šig-Alei ja Liivi sõda · Šig-Alei ja Vene-Liivi sõda ·
Balthasar Russow
Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
Balthasar Russow ja Liivi sõda · Balthasar Russow ja Vene-Liivi sõda ·
Balthasar Russowi Liivimaa kroonika
Rüssowi ''Chronica der Provinz Lyfflandt''. 1578. aasta väljalaske tiitelleht. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583.
Balthasar Russowi Liivimaa kroonika ja Liivi sõda · Balthasar Russowi Liivimaa kroonika ja Vene-Liivi sõda ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Liivi sõda · Brandenburgi mark ja Vene-Liivi sõda ·
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Eestimaa ja Liivi sõda · Eestimaa ja Vene-Liivi sõda ·
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Erik XIV ja Liivi sõda · Erik XIV ja Vene-Liivi sõda ·
Franz Nyenstede
Franz Nyenstede (ka Frantz Neustedt, Nyenstedt, Nystedt, Nyenstädt, Neustädt, vene Франц Ниенштедт; vkj 15. august 1540 Hoya krahvkond Vestfaal — 1622 ? Riia) oli kroonik, kaupmees Tartus ja Tallinnas, ning Riia raehärra ja bürgermeister.
Franz Nyenstede ja Liivi sõda · Franz Nyenstede ja Vene-Liivi sõda ·
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Frederik II ja Liivi sõda · Frederik II ja Vene-Liivi sõda ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Gotthard Kettler ja Liivi sõda · Gotthard Kettler ja Vene-Liivi sõda ·
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Gustav I Vasa ja Liivi sõda · Gustav I Vasa ja Vene-Liivi sõda ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Hansa Liit ja Liivi sõda · Hansa Liit ja Vene-Liivi sõda ·
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Härgmäe lahing ja Liivi sõda · Härgmäe lahing ja Vene-Liivi sõda ·
Härgmäe ordulinnus
Vaade kagust 2012. aasta novembris Härgmäe valla vapp, millel on kujutatud Härgmäe ordulinnusest leitud teraskiiver Härgmäe ordulinnus (saksa keeles Schloß Ermes, läti keeles Ērģemes pils) oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis Valka piirkonnas Härgmäe külas, 5,5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist.
Härgmäe ordulinnus ja Liivi sõda · Härgmäe ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Helme ordulinnus
Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonna Tõrva valla Helme alevikus.
Helme ordulinnus ja Liivi sõda · Helme ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Ida-Preisimaa ja Liivi sõda · Ida-Preisimaa ja Vene-Liivi sõda ·
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Ivan Julm ja Liivi sõda · Ivan Julm ja Vene-Liivi sõda ·
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Johan III ja Liivi sõda · Johan III ja Vene-Liivi sõda ·
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Johann Renner ja Liivi sõda · Johann Renner ja Vene-Liivi sõda ·
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Johannes V (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi sõda · Johannes V (Saare-Lääne piiskop) ja Vene-Liivi sõda ·
Karksi ordulinnus
Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.
Karksi ordulinnus ja Liivi sõda · Karksi ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Koluvere piiskopilinnus
Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.
Koluvere piiskopilinnus ja Liivi sõda · Koluvere piiskopilinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Krimmi khaaniriik ja Liivi sõda · Krimmi khaaniriik ja Vene-Liivi sõda ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Liivi sõda · Kuramaa ja Vene-Liivi sõda ·
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Kuramaa hertsog ja Liivi sõda · Kuramaa hertsog ja Vene-Liivi sõda ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuramaa hertsogiriik ja Liivi sõda · Kuramaa hertsogiriik ja Vene-Liivi sõda ·
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Kuramaa piiskopkond ja Liivi sõda · Kuramaa piiskopkond ja Vene-Liivi sõda ·
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Laiuse ordulinnus ja Liivi sõda · Laiuse ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Läänemaa ja Liivi sõda · Läänemaa ja Vene-Liivi sõda ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Liivi sõda · Läti ja Vene-Liivi sõda ·
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Lõuna-Eesti ja Liivi sõda · Lõuna-Eesti ja Vene-Liivi sõda ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Leedu ja Liivi sõda · Leedu ja Vene-Liivi sõda ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Liivi sõda · Leedu suurvürstiriik ja Vene-Liivi sõda ·
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Liivi sõda ja Liivimaa maapäev · Liivimaa maapäev ja Vene-Liivi sõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivi sõda ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Vene-Liivi sõda ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Liivi sõda ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu maameister ja Vene-Liivi sõda ·
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Liivi sõda ja Linnriik · Linnriik ja Vene-Liivi sõda ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Liivi sõda ja Lublini unioon · Lublini unioon ja Vene-Liivi sõda ·
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Liivi sõda ja Maaisand · Maaisand ja Vene-Liivi sõda ·
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Liivi sõda ja Maasilinna foogtkond · Maasilinna foogtkond ja Vene-Liivi sõda ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Liivi sõda ja Magnus · Magnus ja Vene-Liivi sõda ·
Mihhail Pogodin
Mihhail Pogodin Mihhail Petrovitš Pogodin (vene Михаил Петрович Погодин; 23. jaanuar (vana kalendri järgi 11. jaanuar) 1800 Moskva – 20. detsember (vkj 8. detsember) 1875 Moskva) oli Venemaa ajaloolane, publitsist ja kollektsionäär.
Liivi sõda ja Mihhail Pogodin · Mihhail Pogodin ja Vene-Liivi sõda ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Liivi sõda ja Moskva · Moskva ja Vene-Liivi sõda ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Liivi sõda ja Moskva tsaar · Moskva tsaar ja Vene-Liivi sõda ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Liivi sõda ja Moskva tsaaririik · Moskva tsaaririik ja Vene-Liivi sõda ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Liivi sõda ja Narva · Narva ja Vene-Liivi sõda ·
Narva piiramine (1558)
Narva piiramine oli Moskva tsaaririigi vägede poolt 1558.
Liivi sõda ja Narva piiramine (1558) · Narva piiramine (1558) ja Vene-Liivi sõda ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Liivi sõda ja Osmanite riik · Osmanite riik ja Vene-Liivi sõda ·
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Liivi sõda ja Paide · Paide ja Vene-Liivi sõda ·
Paide piiramine (1558)
Paide piiramine toimus 1558.
Liivi sõda ja Paide piiramine (1558) · Paide piiramine (1558) ja Vene-Liivi sõda ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Liivi sõda ja Pärnu · Pärnu ja Vene-Liivi sõda ·
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Liivi sõda ja Põhja-Eesti · Põhja-Eesti ja Vene-Liivi sõda ·
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
Liivi sõda ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Põhjamaade seitsmeaastane sõda ja Vene-Liivi sõda ·
Põltsamaa ordulinnus
Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.
Liivi sõda ja Põltsamaa ordulinnus · Põltsamaa ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Liivi sõda ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Vene-Liivi sõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Liivi sõda ja Pihkva · Pihkva ja Vene-Liivi sõda ·
Pjotr Šuiski
Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).
Liivi sõda ja Pjotr Šuiski · Pjotr Šuiski ja Vene-Liivi sõda ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Liivi sõda ja Poola · Poola ja Vene-Liivi sõda ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Liivi sõda ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Vene-Liivi sõda ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Liivi sõda ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Vene-Liivi sõda ·
Porkuni piiskopilinnus
Porkuni linnuse rekonstruktsioon Porkuni piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal.
Liivi sõda ja Porkuni piiskopilinnus · Porkuni piiskopilinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Rakvere ordulinnus
Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.
Liivi sõda ja Rakvere ordulinnus · Rakvere ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Liivi sõda ja Rüütelkond · Rüütelkond ja Vene-Liivi sõda ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivi sõda ja Riia · Riia ja Vene-Liivi sõda ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Liivi sõda ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Vene-Liivi sõda ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Vene-Liivi sõda ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Liivi sõda ja Rootsi · Rootsi ja Vene-Liivi sõda ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Liivi sõda ja Rootsi kuningas · Rootsi kuningas ja Vene-Liivi sõda ·
Ruhja ordulinnus
Vaade linnusekõrgendikule loodest. Näha läänepoolne vallikraav ja peavärava asukoht lääneküljel Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.
Liivi sõda ja Ruhja ordulinnus · Ruhja ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Liivi sõda ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Vene-Liivi sõda ·
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Liivi sõda ja Saare-Lääne piiskop · Saare-Lääne piiskop ja Vene-Liivi sõda ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Liivi sõda ja Saare-Lääne piiskopkond · Saare-Lääne piiskopkond ja Vene-Liivi sõda ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Liivi sõda ja Saaremaa · Saaremaa ja Vene-Liivi sõda ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Liivi sõda ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Vene-Liivi sõda ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Liivi sõda ja Saksimaa kuurvürstiriik · Saksimaa kuurvürstiriik ja Vene-Liivi sõda ·
Salomon Henning
Salomon Henning (läti keeles Zalomons Hennings; 1528 Weimar – ukj 29. november 1589 Kuramaa) oli Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi ametnik ning kroonik.
Liivi sõda ja Salomon Henning · Salomon Henning ja Vene-Liivi sõda ·
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Liivi sõda ja Seisus · Seisus ja Vene-Liivi sõda ·
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Liivi sõda ja Stefan Batory · Stefan Batory ja Vene-Liivi sõda ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Liivi sõda ja Tallinn · Tallinn ja Vene-Liivi sõda ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Liivi sõda ja Tartu · Tartu ja Vene-Liivi sõda ·
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Liivi sõda ja Tartu maks · Tartu maks ja Vene-Liivi sõda ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Liivi sõda ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Vene-Liivi sõda ·
Tarvastu ordulinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist.Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.
Liivi sõda ja Tarvastu ordulinnus · Tarvastu ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Toolse ordulinnus
Droonivideo Toolse ordulinnusest 2021. aasta sügisel 250x250px 250x250px Vaade linnusele õhust Toolse ordulinnus (saksa keeles Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.
Liivi sõda ja Toolse ordulinnus · Toolse ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
Liivi sõda ja Trikāta ordulinnus · Trikāta ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Liivi sõda ja Tsaar · Tsaar ja Vene-Liivi sõda ·
Vaherahu
Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).
Liivi sõda ja Vaherahu · Vaherahu ja Vene-Liivi sõda ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Liivi sõda ja Valgevene · Valgevene ja Vene-Liivi sõda ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Liivi sõda ja Valmiera · Valmiera ja Vene-Liivi sõda ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Liivi sõda ja Vana-Liivimaa · Vana-Liivimaa ja Vene-Liivi sõda ·
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Liivi sõda ja Vastseliina piiskopilinnus · Vastseliina piiskopilinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Liivi sõda ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Vene-Liivi sõda ja Vene-Poola sõda (1562–1582) ·
Vene-Rootsi sõda (1554–1557)
Vene-Rootsi sõda oli 1554–1557 Vene tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda.
Liivi sõda ja Vene-Rootsi sõda (1554–1557) · Vene-Liivi sõda ja Vene-Rootsi sõda (1554–1557) ·
Viljandi piiramine (1560)
Viljandi piiramine toimus 1560.
Liivi sõda ja Viljandi piiramine (1560) · Vene-Liivi sõda ja Viljandi piiramine (1560) ·
Vilno leping (1561)
Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.
Liivi sõda ja Vilno leping (1561) · Vene-Liivi sõda ja Vilno leping (1561) ·
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Liivi sõda ja Wilhelm von Fürstenberg · Vene-Liivi sõda ja Wilhelm von Fürstenberg ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern · Vene-Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Liivi sõda ja Zygmunt II August · Vene-Liivi sõda ja Zygmunt II August ·
1. november
1.
1. november ja Liivi sõda · 1. november ja Vene-Liivi sõda ·
1560. aasta Läänemaa ülestõus
1560.
1560. aasta Läänemaa ülestõus ja Liivi sõda · 1560. aasta Läänemaa ülestõus ja Vene-Liivi sõda ·
16. sajand Eestis
16.
16. sajand Eestis ja Liivi sõda · 16. sajand Eestis ja Vene-Liivi sõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda ühist
- Millised on sarnasused Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda
Võrdlus Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda
Liivi sõda on 239 suhted, samas Vene-Liivi sõda 203. Kuna neil ühist 103, Jaccard indeks on 23.30% = 103 / (239 + 203).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
