Sarnasusi Liivi sõda ja Volmari ordulinnus
Liivi sõda ja Volmari ordulinnus on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Andrei Kurbski, Asti ordulinnus, Cēsis, Hansa Liit, Härgmäe lahing, Ivan Julm, Kuramaa, Läti, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Maaisand, Magnus, Moskva tsaar, Peeter I, Pjotr Šuiski, Poola kuningas, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Stefan Batory, Trikāta ordulinnus, Valmiera, Võnnu lahing (1578), Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August.
Andrei Kurbski
Andrei Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.
Andrei Kurbski ja Liivi sõda · Andrei Kurbski ja Volmari ordulinnus ·
Asti ordulinnus
Linnuse idakülje müür, vaade kirdesuunal Vapp Asti ordulinnus (saksa Ordensburg Burtneck/Schloss Burtneck, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.
Asti ordulinnus ja Liivi sõda · Asti ordulinnus ja Volmari ordulinnus ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Liivi sõda · Cēsis ja Volmari ordulinnus ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Hansa Liit ja Liivi sõda · Hansa Liit ja Volmari ordulinnus ·
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Härgmäe lahing ja Liivi sõda · Härgmäe lahing ja Volmari ordulinnus ·
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Ivan Julm ja Liivi sõda · Ivan Julm ja Volmari ordulinnus ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Liivi sõda · Kuramaa ja Volmari ordulinnus ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Liivi sõda · Läti ja Volmari ordulinnus ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Liivi sõda ja Liivimaa hertsogkond · Liivimaa hertsogkond ja Volmari ordulinnus ·
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Liivi sõda ja Liivimaa maapäev · Liivimaa maapäev ja Volmari ordulinnus ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivi sõda ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Volmari ordulinnus ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Liivi sõda ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu maameister ja Volmari ordulinnus ·
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Liivi sõda ja Maaisand · Maaisand ja Volmari ordulinnus ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Liivi sõda ja Magnus · Magnus ja Volmari ordulinnus ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Liivi sõda ja Moskva tsaar · Moskva tsaar ja Volmari ordulinnus ·
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Liivi sõda ja Peeter I · Peeter I ja Volmari ordulinnus ·
Pjotr Šuiski
Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).
Liivi sõda ja Pjotr Šuiski · Pjotr Šuiski ja Volmari ordulinnus ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Liivi sõda ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Volmari ordulinnus ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Liivi sõda ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Volmari ordulinnus ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Volmari ordulinnus ·
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Liivi sõda ja Stefan Batory · Stefan Batory ja Volmari ordulinnus ·
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
Liivi sõda ja Trikāta ordulinnus · Trikāta ordulinnus ja Volmari ordulinnus ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Liivi sõda ja Valmiera · Valmiera ja Volmari ordulinnus ·
Võnnu lahing (1578)
Võnnu lahing oli Vene-Poola sõja (1562–1582) ajal 21. oktoobril 1578 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita-Rootsi ühisväe vahel toimunud lahing.
Liivi sõda ja Võnnu lahing (1578) · Võnnu lahing (1578) ja Volmari ordulinnus ·
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Liivi sõda ja Wilhelm von Fürstenberg · Volmari ordulinnus ja Wilhelm von Fürstenberg ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern · Volmari ordulinnus ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Liivi sõda ja Zygmunt II August · Volmari ordulinnus ja Zygmunt II August ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivi sõda ja Volmari ordulinnus ühist
- Millised on sarnasused Liivi sõda ja Volmari ordulinnus
Võrdlus Liivi sõda ja Volmari ordulinnus
Liivi sõda on 239 suhted, samas Volmari ordulinnus 117. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 7.58% = 27 / (239 + 117).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivi sõda ja Volmari ordulinnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: