Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern
Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Brandenburgi mark, Gotthard Kettler, Gustav I Vasa, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Koadjuutorivaenus, Kuramaa hertsog, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Ordumeister, Poola kuningas, Posvoli leping, Preisimaa hertsog, Reformatsioon, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu maks, Tartu piiskopkond, Wilhelm von Fürstenberg, Wolter von Plettenberg, Zygmunt I, Zygmunt II August.
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivi sõda · Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Liivi sõda · Brandenburgi mark ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Gotthard Kettler ja Liivi sõda · Gotthard Kettler ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Gustav I Vasa ja Liivi sõda · Gustav I Vasa ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Johannes V (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi sõda · Johannes V (Saare-Lääne piiskop) ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Koadjuutorivaenus ja Liivi sõda · Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Kuramaa hertsog ja Liivi sõda · Kuramaa hertsog ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivi sõda ja Liivimaa · Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Liivi sõda ja Liivimaa hertsogkond · Liivimaa hertsogkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Liivi sõda ja Ordumeister · Ordumeister ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Liivi sõda ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Liivi sõda ja Posvoli leping · Posvoli leping ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Liivi sõda ja Preisimaa hertsog · Preisimaa hertsog ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Liivi sõda ja Reformatsioon · Reformatsioon ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivi sõda ja Riia · Riia ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Liivi sõda ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Liivi sõda ja Saare-Lääne piiskopkond · Saare-Lääne piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Liivi sõda ja Tartu maks · Tartu maks ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Liivi sõda ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Liivi sõda ja Wilhelm von Fürstenberg · Wilhelm von Fürstenberg ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Liivi sõda ja Wolter von Plettenberg · Wilhelm von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg ·
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Liivi sõda ja Zygmunt I · Wilhelm von Hohenzollern ja Zygmunt I ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Liivi sõda ja Zygmunt II August · Wilhelm von Hohenzollern ja Zygmunt II August ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern ühist
- Millised on sarnasused Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern
Võrdlus Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern
Liivi sõda on 239 suhted, samas Wilhelm von Hohenzollern 158. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 6.05% = 24 / (239 + 158).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
