Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivimaa ja Liivimaa ristisõda
Liivimaa ja Liivimaa ristisõda on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Daugava, Eesti, Kuramaa, Kuramaa piiskopkond, Läti, Läti keel, Liivi keel, Liivimaa ordu, Liivlased, Metsapoole, Riia, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Saare-Lääne piiskopkond, Taani, Tartu piiskopkond, Vana-Liivimaa, 13. sajand.
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Liivimaa · Daugava ja Liivimaa ristisõda ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Liivimaa · Eesti ja Liivimaa ristisõda ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Liivimaa · Kuramaa ja Liivimaa ristisõda ·
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Kuramaa piiskopkond ja Liivimaa · Kuramaa piiskopkond ja Liivimaa ristisõda ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Liivimaa · Läti ja Liivimaa ristisõda ·
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Läti keel ja Liivimaa · Läti keel ja Liivimaa ristisõda ·
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Liivi keel ja Liivimaa · Liivi keel ja Liivimaa ristisõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Liivimaa ristisõda ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Liivimaa ja Liivlased · Liivimaa ristisõda ja Liivlased ·
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Liivimaa ja Metsapoole · Liivimaa ristisõda ja Metsapoole ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivimaa ja Riia · Liivimaa ristisõda ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivimaa ja Riia peapiiskopkond · Liivimaa ristisõda ja Riia peapiiskopkond ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Liivimaa ja Rootsi · Liivimaa ristisõda ja Rootsi ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Liivimaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Liivimaa ristisõda ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Liivimaa ja Taani · Liivimaa ristisõda ja Taani ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Liivimaa ja Tartu piiskopkond · Liivimaa ristisõda ja Tartu piiskopkond ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Liivimaa ja Vana-Liivimaa · Liivimaa ristisõda ja Vana-Liivimaa ·
13. sajand
13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ja Liivimaa ristisõda ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ja Liivimaa ristisõda
Võrdlus Liivimaa ja Liivimaa ristisõda
Liivimaa on 68 suhted, samas Liivimaa ristisõda 236. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 5.92% = 18 / (68 + 236).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ja Liivimaa ristisõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
