Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivimaa ja Mõõgavendade ordu
Liivimaa ja Mõõgavendade ordu on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Kuramaa, Ladina keel, Liivimaa ordu, Riia, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa (maakond), Taani, Tartu piiskopkond, Vana-Liivimaa.
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Liivimaa · Kuramaa ja Mõõgavendade ordu ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Liivimaa · Ladina keel ja Mõõgavendade ordu ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivimaa ja Riia · Mõõgavendade ordu ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivimaa ja Riia peapiiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Liivimaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Liivimaa ja Saaremaa (maakond) · Mõõgavendade ordu ja Saaremaa (maakond) ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Liivimaa ja Taani · Mõõgavendade ordu ja Taani ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Liivimaa ja Tartu piiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkond ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Liivimaa ja Vana-Liivimaa · Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ja Mõõgavendade ordu ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ja Mõõgavendade ordu
Võrdlus Liivimaa ja Mõõgavendade ordu
Liivimaa on 68 suhted, samas Mõõgavendade ordu 178. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 4.07% = 10 / (68 + 178).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ja Mõõgavendade ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
