Sarnasusi Liivimaa ja Saksa ordu
Liivimaa ja Saksa ordu on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Kuramaa, Ladina keel, Läti, Leedu, Liivimaa ordu, Personaalunioon, Poola keel, Riia, Saksa keel, Vana-Liivimaa, Vene keel, 13. sajand, 16. sajand.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Liivimaa · Eesti ja Saksa ordu ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Liivimaa · Kuramaa ja Saksa ordu ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Liivimaa · Ladina keel ja Saksa ordu ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Liivimaa · Läti ja Saksa ordu ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Leedu ja Liivimaa · Leedu ja Saksa ordu ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Saksa ordu ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Liivimaa ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Saksa ordu ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Liivimaa ja Poola keel · Poola keel ja Saksa ordu ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivimaa ja Riia · Riia ja Saksa ordu ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Liivimaa ja Saksa keel · Saksa keel ja Saksa ordu ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Liivimaa ja Vana-Liivimaa · Saksa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Liivimaa ja Vene keel · Saksa ordu ja Vene keel ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Liivimaa · 13. sajand ja Saksa ordu ·
16. sajand
16.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ja Saksa ordu ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ja Saksa ordu
Võrdlus Liivimaa ja Saksa ordu
Liivimaa on 68 suhted, samas Saksa ordu 221. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 4.84% = 14 / (68 + 221).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ja Saksa ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: