Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Liivimaa maapäev ja Saksa ordu

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Liivimaa maapäev ja Saksa ordu

Liivimaa maapäev vs. Saksa ordu

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Sarnasusi Liivimaa maapäev ja Saksa ordu

Liivimaa maapäev ja Saksa ordu on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Katoliiklus, Liivimaa ordu, Ordukäsknik, Preisimaa, Riia, Saksa keel, Vana-Liivimaa, Vasall, 14. sajand, 15. sajand.

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Katoliiklus ja Liivimaa maapäev · Katoliiklus ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Liivimaa maapäev ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Ordukäsknik

Ordukäsknik ehk käsknik (saksa keeles (Ordens)gebietiger) oli Saksa ordu kõrgem ametnik, kes allus otseselt ordumeistrile (vastavalt piirkonnale kas kõrg- või maameistrile).

Liivimaa maapäev ja Ordukäsknik · Ordukäsknik ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Liivimaa maapäev ja Preisimaa · Preisimaa ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Liivimaa maapäev ja Riia · Riia ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Liivimaa maapäev ja Saksa keel · Saksa keel ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Liivimaa maapäev ja Vana-Liivimaa · Saksa ordu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Liivimaa maapäev ja Vasall · Saksa ordu ja Vasall · Näe rohkem »

14. sajand

14.

14. sajand ja Liivimaa maapäev · 14. sajand ja Saksa ordu · Näe rohkem »

15. sajand

15.

15. sajand ja Liivimaa maapäev · 15. sajand ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Liivimaa maapäev ja Saksa ordu

Liivimaa maapäev on 47 suhted, samas Saksa ordu 221. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 3.73% = 10 / (47 + 221).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Liivimaa maapäev ja Saksa ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »