Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Liivimaa ordu ja Preisimaa hertsogiriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Liivimaa ordu ja Preisimaa hertsogiriik

Liivimaa ordu vs. Preisimaa hertsogiriik

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Sarnasusi Liivimaa ordu ja Preisimaa hertsogiriik

Liivimaa ordu ja Preisimaa hertsogiriik on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Grobiņa foogtkond, Ilmalikustamine, Kaliningrad, Leedu suurvürstiriik, Malbork, Poola kuningas, Preisimaa hertsog, Preislased, Reformatsioon, Rootsi, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Zygmunt I.

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu · Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Grobiņa foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.

Grobiņa foogtkond ja Liivimaa ordu · Grobiņa foogtkond ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Ilmalikustamine

Ilmalikustamine ehk sekulariseerimine (ka sekularisatsioon) on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendamine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste, asutuste ja institutsioonidega.

Ilmalikustamine ja Liivimaa ordu · Ilmalikustamine ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.

Kaliningrad ja Liivimaa ordu · Kaliningrad ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ordu · Leedu suurvürstiriik ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Malbork

Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.

Liivimaa ordu ja Malbork · Malbork ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Liivimaa ordu ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Liivimaa ordu ja Preisimaa hertsog · Preisimaa hertsog ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

Liivimaa ordu ja Preislased · Preisimaa hertsogiriik ja Preislased · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Liivimaa ordu ja Reformatsioon · Preisimaa hertsogiriik ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Liivimaa ordu ja Rootsi · Preisimaa hertsogiriik ja Rootsi · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Liivimaa ordu ja Saksa keel · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Liivimaa ordu ja Saksa ordu · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Liivimaa ordu ja Saksa ordu kõrgmeister · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »

Zygmunt I

Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.

Liivimaa ordu ja Zygmunt I · Preisimaa hertsogiriik ja Zygmunt I · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Liivimaa ordu ja Preisimaa hertsogiriik

Liivimaa ordu on 283 suhted, samas Preisimaa hertsogiriik 90. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 4.02% = 15 / (283 + 90).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Liivimaa ordu ja Preisimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »