Sisukord
282 suhted: Aizkraukle, Aizkraukle komtuur, Aizkraukle komtuurkond, Ajalooline Ajakiri, Akko, Alamsaksa keel, Albrecht von Hohenzollern, Alempois, Aluliina komtuur, Aluliina komtuurkond, Anti Selart, Arno Rafael Cederberg, Årsta komtuur, Bad Mergentheim, Balduin Alnast, Bauska foogt, Bauska foogtkond, Berliin, Bernhart Jähnig, Bremeni komtuur, Cēsis, Dünaburgi komtuur, Dünaburgi komtuurkond, Dünamünde komtuur, Dünamünde komtuurkond, Dobele komtuur, Dobele komtuurkond, Eesti, Eestimaa hertsogkond, Ernst von Ratzeburg, Foogtkond, Franciscus de Moliano, Gotthard Kettler, Gregorius IX, Grobiņa foogt, Grobiņa foogtkond, Hans Kruus, Harjumaa, Härgmäe lahing, Hermann Balke, Hiiumaa, Ilmalikustamine, Inkorporeerimine, Inkvisitsioon, Järva foogt, Järva foogtkond, Järvamaa, Johann Christoph Brotze, Johann von Wallenrode, Johann Wolthus von Herse, ... Laienda indeks (232 rohkem) »
- Liivi ordu
- Liivimaa ristisõda
- Vana-Liivimaa
Aizkraukle
Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa keeles Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Liivimaa ordu ja Aizkraukle
Aizkraukle komtuur
Aizkraukle komtuur (saksa keeles Komtur von Ascheraden) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Aizkraukle komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Aizkraukle komtuur
Aizkraukle komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Aizkraukle komtuurkond jäi alale nr 2 Aizkraukle komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Liivimaa ordu ja Aizkraukle komtuurkond
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Vaata Liivimaa ordu ja Ajalooline Ajakiri
Akko
Akko (varem eesti keeles Akka) on linn Iisraeli Põhjaringkonnas.
Vaata Liivimaa ordu ja Akko
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Vaata Liivimaa ordu ja Alamsaksa keel
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Liivimaa ordu ja Albrecht von Hohenzollern
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Liivimaa ordu ja Alempois
Aluliina komtuur
Aluliina ehk Alūksne komtuur (saksa keeles Komtur von Marienburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Aluliina komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Aluliina komtuur
Aluliina komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Aluliina komtuurkond on nr 7 Aluliina komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Liivimaa ordu ja Aluliina komtuurkond
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Vaata Liivimaa ordu ja Anti Selart
Arno Rafael Cederberg
Arno Rafael Cederberg Arno Rafael Cederberg (2. juuli 1885 Tuusula, Uusimaa – 19. oktoober 1948 Helsingi) oli soome ajaloolane.
Vaata Liivimaa ordu ja Arno Rafael Cederberg
Årsta komtuur
Årsta komtuur oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Årsta komtuurkonda Rootsis.
Vaata Liivimaa ordu ja Årsta komtuur
Bad Mergentheim
Bad Mergentheim on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Stuttgardi ringkonnas Heilbronn-Frankeni piirkonnas Main-Tauberi kreisis.
Vaata Liivimaa ordu ja Bad Mergentheim
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Vaata Liivimaa ordu ja Balduin Alnast
Bauska foogt
Bauska foogt (saksa keeles Vogt von Bauske) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Bauska foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Bauska foogt
Bauska foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Bauska foogtkond on nr 15 Bauska foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond).
Vaata Liivimaa ordu ja Bauska foogtkond
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Liivimaa ordu ja Berliin
Bernhart Jähnig
thumb Bernhart Arnulf Jähnig (sündinud 7. oktoobril 1941 Klagenfurtis) on saksa ajaloolane.
Vaata Liivimaa ordu ja Bernhart Jähnig
Bremeni komtuur
Bremeni komtuur oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Bremeni komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Bremeni komtuur
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Liivimaa ordu ja Cēsis
Dünaburgi komtuur
Dünaburgi ehk Daugavpilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Dünaburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünaburgi komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Dünaburgi komtuur
Dünaburgi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünaburgi komtuurkond on nr 17 Dünaburgi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Liivimaa ordu ja Dünaburgi komtuurkond
Dünamünde komtuur
Dünamünde ehk Daugavgrīva komtuur (saksa keeles Komtur von Dünamünde) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünamünde komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Dünamünde komtuur
Dünamünde komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünamünde komtuurkond paiknes Riia lähedasel alal Dünamünde komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Liivimaa ordu ja Dünamünde komtuurkond
Dobele komtuur
Dobele komtuur (saksa keeles Komtur von Dobeln) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dobele komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Dobele komtuur
Dobele komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dobele komtuurkond on nr 19 Dobele komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Liivimaa ordu ja Dobele komtuurkond
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Liivimaa ordu ja Eesti
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata Liivimaa ordu ja Eestimaa hertsogkond
Ernst von Ratzeburg
Ernst von Ratzeburg (Ernst von Rassburg; surnud 5. märtsil 1279) oli Liivi Ordu maameister aastail 1273–1279.
Vaata Liivimaa ordu ja Ernst von Ratzeburg
Foogtkond
Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.
Vaata Liivimaa ordu ja Foogtkond
Franciscus de Moliano
Franciscus de Moliano (saksapäraselt ka Franz von Moliano) oli paavsti ametnik ja inkvisiitor 14. sajandil.
Vaata Liivimaa ordu ja Franciscus de Moliano
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Liivimaa ordu ja Gotthard Kettler
Gregorius IX
Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.
Vaata Liivimaa ordu ja Gregorius IX
Grobiņa foogt
Grobiņa foogt (saksa keeles Vogt von Grobin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Grobiņa foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Grobiņa foogt
Grobiņa foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Vaata Liivimaa ordu ja Grobiņa foogtkond
Hans Kruus
Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.
Vaata Liivimaa ordu ja Hans Kruus
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Liivimaa ordu ja Harjumaa
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Vaata Liivimaa ordu ja Härgmäe lahing
Hermann Balke
Hermann Balke (ka Hermann Balk või von Balk; surnud 5. märtsil 1239) oli Liivi ordu esimene meister (aastatel 1237–1238).
Vaata Liivimaa ordu ja Hermann Balke
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Liivimaa ordu ja Hiiumaa
Ilmalikustamine
Ilmalikustamine ehk sekulariseerimine (ka sekularisatsioon) on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendamine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste, asutuste ja institutsioonidega.
Vaata Liivimaa ordu ja Ilmalikustamine
Inkorporeerimine
Inkorporeerimine (inglise keeles incorporation) on millessegi ühendamine või millegagi liitmine.
Vaata Liivimaa ordu ja Inkorporeerimine
Inkvisitsioon
Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas.
Vaata Liivimaa ordu ja Inkvisitsioon
Järva foogt
Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.
Vaata Liivimaa ordu ja Järva foogt
Järva foogtkond
Järva foogtkonna asend Põhja-Eestis Järva foogtkond oli algul Taani, hiljem Mõõgavendade ordu ja seejärel Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Liivimaa ordu ja Järva foogtkond
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Liivimaa ordu ja Järvamaa
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Vaata Liivimaa ordu ja Johann Christoph Brotze
Johann von Wallenrode
Wallenrode suguvõsa vapp Johann von Wallenrode (ka Johannes von Wallenrode või Johann von Wallenrodt, Riia peapiiskopina Johann V; umbes 1370 Wasserknoden – 28. mai 1419 Alken) oli Riia peapiiskop ja Liège'i piiskop ning nii Saksa kuningate, paavsti kui ka Saksa ordu diplomaat.
Vaata Liivimaa ordu ja Johann von Wallenrode
Johann Wolthus von Herse
Johann Wolthus von Herse (ka Wolthuss või Waldhaus von Heerse; suri enne 1473 suve) oli Liivi ordu ordumeister aastail 1470–1471.
Vaata Liivimaa ordu ja Johann Wolthus von Herse
Juhan Kreem
Juhan Kreem (sündinud 26. juunil 1971) on eesti ajaloolane ja arhivaar.
Vaata Liivimaa ordu ja Juhan Kreem
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Liivimaa ordu ja Kaliningrad
Kandava foogt
Kandava foogt (saksa keeles Vogt von Kandau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kandava foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Kandava foogt
Kandava foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Kandava (Kandau) foogtkond on nr 20 Kandava foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Vaata Liivimaa ordu ja Kandava foogtkond
Karksi foogt
Karksi foogt (saksa keeles Vogt von Karkus) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Karksi foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Karksi foogt
Karksi foogtkond
Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.
Vaata Liivimaa ordu ja Karksi foogtkond
Karuse lahing
Karuse lahing oli 16. veebruaril 1270 Leedu suurvürstiriigi ja Vana-Liivimaa riikide vägede vahel peetud lahing.
Vaata Liivimaa ordu ja Karuse lahing
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Liivimaa ordu ja Köln
Ketser
Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).
Vaata Liivimaa ordu ja Ketser
Kirchholmi leping
Kirchholmi leping oli 1452.
Vaata Liivimaa ordu ja Kirchholmi leping
Klaus Militzer
Klaus Militzer (9. juuni 1940 – 30. märts 2022 Köln) oli saksa ajaloolane (medievist).
Vaata Liivimaa ordu ja Klaus Militzer
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Vaata Liivimaa ordu ja Koadjuutor
Komtuurkond
Komtuurkond oli feodalismiaegne ilmalik sõjalis-majanduslik halduspiirkond, mida valitses komtuur.
Vaata Liivimaa ordu ja Komtuurkond
Krankowi komtuur
Krankowi komtuur oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Krankowi komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Krankowi komtuur
Krevo unioon
Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal Krevo unioon (poola keeles Unia w Krewie, leedu keeles Krėvos sutartis, valgevene keeles Крэўская унія) on leping, mille Leedu suurvürst Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga sõlmisid 14. augustil 1385 Kreva lossis Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendamise kohta.
Vaata Liivimaa ordu ja Krevo unioon
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Vaata Liivimaa ordu ja Kuldīga
Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuurkond
Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Liivimaa ordu ja Kuldīga komtuurkond
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Liivimaa ordu ja Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Liivimaa ordu ja Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Liivimaa ordu ja Kuramaa piiskop
Kursi komtuur
Kursi komtuur (saksa keeles Komtur von Talkhof) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kursi komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Kursi komtuur
Kursi komtuurkond
Kursi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Liivimaa ordu ja Kursi komtuurkond
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Liivimaa ordu ja Ladina keel
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Liivimaa ordu ja Läänemaa
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Liivimaa ordu ja Läti
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Liivimaa ordu ja Leedu
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Vaata Liivimaa ordu ja Leedu suurvürst
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Liivimaa ordu ja Leedu suurvürstiriik
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Liivimaa ordu ja Legaat
Lihula komtuur
Lihula komtuur oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Lihula komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Lihula komtuur
Lihula komtuurkond
Lihula komtuurkonna alad (punane). Lihula komtuurkond oli Liivi ordu valdus (saksa keeles Gebiet) Läänemaal 13.–15. sajandil.
Vaata Liivimaa ordu ja Lihula komtuurkond
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Liivimaa ordu ja Liivi sõda
Liivimaa ordu maamarssal
Liivimaa ordu maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Liivi ordu kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras.
Vaata Liivimaa ordu ja Liivimaa ordu maamarssal
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Liivimaa ordu ja Liivimaa ordu maameister
Liivimaa ordu maameistrite loend
Liivimaa ordu maameistrite (Magister Livoniae) loend.
Vaata Liivimaa ordu ja Liivimaa ordu maameistrite loend
Liivimaa ordu majandusülem
Liivimaa ordu majandusülem (saksa keeles Schaffer või Schäffer) oli ordu kõrgeim majandusametnik, kes resideeris algselt Riias ja hiljem Võnnus.
Vaata Liivimaa ordu ja Liivimaa ordu majandusülem
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Liivimaa ordu ja Liivlased
Linnusekomtuur
Linnusekomtuur (saksa keeles Hauskomtur) oli Saksa ja Liivi ordus linnusepealiku nimetus.
Vaata Liivimaa ordu ja Linnusekomtuur
Maamarssal
Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.
Vaata Liivimaa ordu ja Maamarssal
Maasilinna foogt
Maasilinna foogt (saksa keeles Vogt von Soneburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Maasilinna foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Maasilinna foogt
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Vaata Liivimaa ordu ja Maasilinna foogtkond
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Vaata Liivimaa ordu ja Magnus
Maiskondade konflikt
Maiskondade konflikt oli sisetüli Saksa ordus 15. sajandi keskel.
Vaata Liivimaa ordu ja Maiskondade konflikt
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Vaata Liivimaa ordu ja Malbork
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Vaata Liivimaa ordu ja Masoovia
Mathias von der Recke
Mathias von der Recke (ka Thiess; surnud enne 1581. aastat) oli Liivi ordu liige, viimane Dobele komtuur aastail 1548–1562 ja sama piirkonna valitseja 1562–1576.
Vaata Liivimaa ordu ja Mathias von der Recke
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Liivimaa ordu ja Mõhu
Memeli komtuur
Memeli ehk Klaipėda komtuur (saksa keeles Komtur von Memel) oli Saksa ordu käsknik, kes valitses Memeli komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Memeli komtuur
Miitavi komtuur
Miitavi ehk Jelgava komtuur (saksa keeles Komtur von Mitau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Miitavi komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Miitavi komtuur
Miitavi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Miitavi komtuurkond asus piirkonna nr 1 lõunaosas Miitavi ehk Jelgava komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Liivimaa ordu ja Miitavi komtuurkond
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Liivimaa ordu ja Moskva suurvürstiriik
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Liivimaa ordu ja Narva
Narva foogt
Narva foogt (saksa keeles Vogt von Narwa) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Narva foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Narva foogt
Narva foogtkond
Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis Narva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Liivimaa ordu ja Narva foogtkond
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Liivimaa ordu ja Novgorodi vabariik
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Vaata Liivimaa ordu ja Nurmekund
Ordukäsknik
Ordukäsknik ehk käsknik (saksa keeles (Ordens)gebietiger) oli Saksa ordu kõrgem ametnik, kes allus otseselt ordumeistrile (vastavalt piirkonnale kas kõrg- või maameistrile).
Vaata Liivimaa ordu ja Ordukäsknik
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Vaata Liivimaa ordu ja Ordumeister
Otto von Lauterberg
Otto von Lauterberg (ka Lutterberg(h); surnud 16. veebruaril 1270) oli Liivi ordu maameister aastatel 1267–1270.
Vaata Liivimaa ordu ja Otto von Lauterberg
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Liivimaa ordu ja Paavst
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Liivimaa ordu ja Paide
Paide komtuur
Paide komtuur (saksa keeles Komtur von Weissenstein) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Paide komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Paide komtuur
Paide komtuurkond
Paide komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond), mida valitses Paide komtuur.
Vaata Liivimaa ordu ja Paide komtuurkond
Palestiina (piirkond)
2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.
Vaata Liivimaa ordu ja Palestiina (piirkond)
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Vaata Liivimaa ordu ja Palgasõdur
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Liivimaa ordu ja Pärnu
Pärnu komtuur
Pärnu komtuur (saksa keeles Komtur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Pärnu komtuur
Pärnu komtuurkond
Pärnu komtuurkonna alad (punane ja roosakas). Pärnu komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Liivimaa ordu ja Pärnu komtuurkond
Pöide foogt
Pöide foogt (saksa keeles Vogt von Poide või Peude) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pöide foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Pöide foogt
Pöide foogtkond
Pöide foogtkond oli Liivi ordu territoorium (foogtkond), mida valitses Pöide foogt.
Vaata Liivimaa ordu ja Pöide foogtkond
Põltsamaa foogt
Põltsamaa foogt oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Põltsamaa foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Põltsamaa foogt
Põltsamaa foogtkond
Põltsamaa foogtkond (ladina keeles Transpalis, Transpalen; alamsaksa keeles Overpalen; ülemsaksa keeles Oberpahlen) oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Põltsamaa foogt.
Vaata Liivimaa ordu ja Põltsamaa foogtkond
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Liivimaa ordu ja Pihkva vürstiriik
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Liivimaa ordu ja Poola
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Liivimaa ordu ja Poola kuningas
Preisi maameister
Saksa ordu Preisi maameistrite loend.
Vaata Liivimaa ordu ja Preisi maameister
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Liivimaa ordu ja Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Vaata Liivimaa ordu ja Preisimaa hertsogiriik
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Vaata Liivimaa ordu ja Preislased
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Vaata Liivimaa ordu ja Raad
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Liivimaa ordu ja Rakvere
Rakvere foogt
Rakvere foogt (saksa keeles Vogt von Wesenberg(h)) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Rakvere foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Rakvere foogt
Rakvere foogtkond
Rakvere foogtkond Rakvere foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Liivimaa ordu ja Rakvere foogtkond
Rüütliordu
Rüütliordu (ladina keelest ordo, kord) oli hiliskeskajal 14. ja 15. sajandil, pärast ristisõdade lõppu, sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud organisatsiooni või ühingu üldnimetus.
Vaata Liivimaa ordu ja Rüütliordu
Rēzekne foogt
Rēzekne foogt (saksa keeles Vogt von Rositten) oli Liivi ordu käsknik, Rēzekne foogtkonna valitseja.
Vaata Liivimaa ordu ja Rēzekne foogt
Rēzekne foogtkond
Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Liivimaa ordu ja Rēzekne foogtkond
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Liivimaa ordu ja Reformatsioon
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Liivimaa ordu ja Rein
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Liivimaa ordu ja Riia
Riia komtuur
Riia komtuur (saksa keeles Komtur von Riga) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Riia komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Riia komtuur
Riia loss
Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.
Vaata Liivimaa ordu ja Riia loss
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Liivimaa ordu ja Riia peapiiskop
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Vaata Liivimaa ordu ja Riigivürst
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Vaata Liivimaa ordu ja Ristisõjad Venemaal
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Liivimaa ordu ja Rootsi
Ruhja komtuur
Ruhja komtuur oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Ruhja komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Ruhja komtuur
Ruhja komtuurkond
Ruhja komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet), mis eksisteeris Liivi sõja alguses, aastatel 1559–1560.
Vaata Liivimaa ordu ja Ruhja komtuurkond
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Liivimaa ordu ja Saaremaa
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata Liivimaa ordu ja Sakala
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Liivimaa ordu ja Saksa keel
Saksa meister
Saksa meister (ladina Magister Germaniae, saksa Deutschmeister) oli Saksa ordu kõrge võimukandja tiitel.
Vaata Liivimaa ordu ja Saksa meister
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Liivimaa ordu ja Saksa ordu
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Vaata Liivimaa ordu ja Saksa ordu kõrgmeister
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Liivimaa ordu ja Saksa-Rooma keiser
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Vaata Liivimaa ordu ja Saule lahing
Sēlpilsi foogt
Sēlpilsi foogt (saksa keeles Vogt von Selburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Sēlpilsi foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Sēlpilsi foogt
Sigulda
Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.
Vaata Liivimaa ordu ja Sigulda
Sigulda komtuur
Sigulda komtuur (saksa keeles Komtur von Segewold) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Sigulda komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Sigulda komtuur
Sigulda komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Sigulda komtuurkond jäi alale nr 2 Sigulda komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Liivimaa ordu ja Sigulda komtuurkond
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Liivimaa ordu ja Taani
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Vaata Liivimaa ordu ja Taani valdused Eestis
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Liivimaa ordu ja Tallinn
Tallinna komtuur
Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Tallinna komtuur
Tallinna komtuurkond
Tallinna komtuurkonna asend Tallinna komtuurkond oli 13. sajandil Põhja-Eestis eksisteerinud Mõõgavendade ordu ja hiljem, 14.-16.
Vaata Liivimaa ordu ja Tallinna komtuurkond
Toolse foogt
Toolse foogt oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Toolse foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Toolse foogt
Toolse foogtkond
Toolse foogtkond (tähistatud punasega) Toolse foogtkond (eksisteeris 1471–1558) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Liivimaa ordu ja Toolse foogtkond
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Liivimaa ordu ja Vaiga
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Liivimaa ordu ja Valmiera
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa
Vasknarva foogt
Vasknarva foogt (saksa keeles Vogt von Neuschloss) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Vasknarva foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Vasknarva foogt
Vasknarva foogtkond
Vasknarva foogtkonna asend Vasknarva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Liivimaa ordu ja Vasknarva foogtkond
Võnnu foogt
Võnnu foogt (saksa keeles Vogt von Wenden) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu foogtkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Võnnu foogt
Võnnu komtuur
Võnnu komtuur (saksa keeles Komtur von Wenden, läti keeles Cēsu komturs) oli algselt Mõõgavendade ja hiljem Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Võnnu komtuur
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Vaata Liivimaa ordu ja Veneetsia
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Vaata Liivimaa ordu ja Ventspils
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž).
Vaata Liivimaa ordu ja Vestfaal
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Viljandi komtuur
Viljandi komtuurkond
Viljandi komtuurkond oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Liivimaa ordu ja Viljandi komtuurkond
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Vaata Liivimaa ordu ja Viljandi ordulinnus
Vindavi komtuur
Vindavi ehk Ventspilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Windau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Vindavi komtuurkonda.
Vaata Liivimaa ordu ja Vindavi komtuur
Vindavi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Vindavi komtuurkond on nr 22 Vindavi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond) Kuramaal.
Vaata Liivimaa ordu ja Vindavi komtuurkond
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Liivimaa ordu ja Virumaa
Viterbo
Viterbo on linn Itaalias Lazio maakonnas, Viterbo provintsi halduskeskus.
Vaata Liivimaa ordu ja Viterbo
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Liivimaa ordu ja Wilhelm von Hohenzollern
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Vaata Liivimaa ordu ja Wolquin
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Liivimaa ordu ja Wolter von Plettenberg
Ykemele
Ykemele oli Liivi ordu rüütelvend 13. sajandi teisel poolel.
Vaata Liivimaa ordu ja Ykemele
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Vaata Liivimaa ordu ja Zygmunt I
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Liivimaa ordu ja Zygmunt II August
1190
1190.
Vaata Liivimaa ordu ja 1190
12. mai
12.
Vaata Liivimaa ordu ja 12. mai
1207
1207.
Vaata Liivimaa ordu ja 1207
1209
1209.
Vaata Liivimaa ordu ja 1209
1220
1220.
Vaata Liivimaa ordu ja 1220
1223
1223.
Vaata Liivimaa ordu ja 1223
1230. aastad
1230.
Vaata Liivimaa ordu ja 1230. aastad
1236
1236.
Vaata Liivimaa ordu ja 1236
1237
1237.
Vaata Liivimaa ordu ja 1237
1240. aastad
1240.
Vaata Liivimaa ordu ja 1240. aastad
1241
1241.
Vaata Liivimaa ordu ja 1241
1245
1245.
Vaata Liivimaa ordu ja 1245
1248
1248.
Vaata Liivimaa ordu ja 1248
1250. aastad
1250.
Vaata Liivimaa ordu ja 1250. aastad
1251
1251.
Vaata Liivimaa ordu ja 1251
1253
1253.
Vaata Liivimaa ordu ja 1253
1255
1255.
Vaata Liivimaa ordu ja 1255
1260. aastad
1260.
Vaata Liivimaa ordu ja 1260. aastad
1270
1270.
Vaata Liivimaa ordu ja 1270
1272
1272.
Vaata Liivimaa ordu ja 1272
1279
1279.
Vaata Liivimaa ordu ja 1279
1288
1288.
Vaata Liivimaa ordu ja 1288
1291
1291.
Vaata Liivimaa ordu ja 1291
1297
1297.
Vaata Liivimaa ordu ja 1297
13. sajand
13.
Vaata Liivimaa ordu ja 13. sajand
1305
1305.
Vaata Liivimaa ordu ja 1305
1309
1309.
Vaata Liivimaa ordu ja 1309
1328
1328.
Vaata Liivimaa ordu ja 1328
1330
1330.
Vaata Liivimaa ordu ja 1330
1330. aastad
1330.
Vaata Liivimaa ordu ja 1330. aastad
1340. aastad
1340.
Vaata Liivimaa ordu ja 1340. aastad
1342
1342.
Vaata Liivimaa ordu ja 1342
1343
1343.
Vaata Liivimaa ordu ja 1343
1346
1346.
Vaata Liivimaa ordu ja 1346
1347
1347.
Vaata Liivimaa ordu ja 1347
1349
1349.
Vaata Liivimaa ordu ja 1349
1356
1356.
Vaata Liivimaa ordu ja 1356
1376
1376.
Vaata Liivimaa ordu ja 1376
1383
1383.
Vaata Liivimaa ordu ja 1383
1386
1386.
Vaata Liivimaa ordu ja 1386
1393
1393.
Vaata Liivimaa ordu ja 1393
14. sajand
14.
Vaata Liivimaa ordu ja 14. sajand
1405
1405.
Vaata Liivimaa ordu ja 1405
1417
1417.
Vaata Liivimaa ordu ja 1417
1420. aastad
1420.
Vaata Liivimaa ordu ja 1420. aastad
1422
1422.
Vaata Liivimaa ordu ja 1422
1428
1428.
Vaata Liivimaa ordu ja 1428
1432
1432.
Vaata Liivimaa ordu ja 1432
1451
1451.
Vaata Liivimaa ordu ja 1451
1452
1452.
Vaata Liivimaa ordu ja 1452
1457
1457.
Vaata Liivimaa ordu ja 1457
1459
1459.
Vaata Liivimaa ordu ja 1459
1461
1461.
Vaata Liivimaa ordu ja 1461
1465
1465.
Vaata Liivimaa ordu ja 1465
1470
1470.
Vaata Liivimaa ordu ja 1470
1470. aastad
1470.
Vaata Liivimaa ordu ja 1470. aastad
1471
1471.
Vaata Liivimaa ordu ja 1471
1472
1472.
Vaata Liivimaa ordu ja 1472
1477
1477.
Vaata Liivimaa ordu ja 1477
1480
1480.
Vaata Liivimaa ordu ja 1480
1481
1481.
Vaata Liivimaa ordu ja 1481
1484
1484.
Vaata Liivimaa ordu ja 1484
1491
1491.
Vaata Liivimaa ordu ja 1491
1495
1495.
Vaata Liivimaa ordu ja 1495
15. sajand
15.
Vaata Liivimaa ordu ja 15. sajand
1501
1501.
Vaata Liivimaa ordu ja 1501
1503
1503.
Vaata Liivimaa ordu ja 1503
1520. aastad
1520.
Vaata Liivimaa ordu ja 1520. aastad
1524
1524.
Vaata Liivimaa ordu ja 1524
1525
1525.
Vaata Liivimaa ordu ja 1525
1526
1526.
Vaata Liivimaa ordu ja 1526
1527
1527.
Vaata Liivimaa ordu ja 1527
1529
1529.
Vaata Liivimaa ordu ja 1529
1534
1534.
Vaata Liivimaa ordu ja 1534
1547
1547.
Vaata Liivimaa ordu ja 1547
1550. aastad
1550.
Vaata Liivimaa ordu ja 1550. aastad
1558
1558.
Vaata Liivimaa ordu ja 1558
1559
1559.
Vaata Liivimaa ordu ja 1559
1560
1560.
Vaata Liivimaa ordu ja 1560
1561
1561.
Vaata Liivimaa ordu ja 1561
1562
1562.
Vaata Liivimaa ordu ja 1562
1564
1564.
Vaata Liivimaa ordu ja 1564
1576
1576.
Vaata Liivimaa ordu ja 1576
16. sajand
16.
Vaata Liivimaa ordu ja 16. sajand
1924
1924.
Vaata Liivimaa ordu ja 1924
1926
1926.
Vaata Liivimaa ordu ja 1926
1981
1981.
Vaata Liivimaa ordu ja 1981
1993
1993.
Vaata Liivimaa ordu ja 1993
2002
2002.
Vaata Liivimaa ordu ja 2002
2011
2011.
Vaata Liivimaa ordu ja 2011
5. märts
5.
Vaata Liivimaa ordu ja 5. märts
Vaata ka
Liivi ordu
Liivimaa ristisõda
- Henriku Liivimaa kroonika
- Koknese vürstiriik
- Liivimaa ordu
- Liivimaa ristisõda
- Mõõgavendade ordu
- Metsapoole
- Valjala maalinn
- Varbola Jaanilinn
Vana-Liivimaa
- Liivimaa ordu
- Mõõgavendade ordu
- Pirita klooster
- Valga (Liivimaa)
- Vana-Liivimaa
Tuntud ka kui Liivi Ordu, Liivi orduharu.
, Juhan Kreem, Kaliningrad, Kandava foogt, Kandava foogtkond, Karksi foogt, Karksi foogtkond, Karuse lahing, Köln, Ketser, Kirchholmi leping, Klaus Militzer, Koadjuutor, Komtuurkond, Krankowi komtuur, Krevo unioon, Kuldīga, Kuldīga komtuur, Kuldīga komtuurkond, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Kursi komtuur, Kursi komtuurkond, Ladina keel, Läänemaa, Läti, Leedu, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Legaat, Lihula komtuur, Lihula komtuurkond, Liivi sõda, Liivimaa ordu maamarssal, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa ordu maameistrite loend, Liivimaa ordu majandusülem, Liivlased, Linnusekomtuur, Maamarssal, Maasilinna foogt, Maasilinna foogtkond, Magnus, Maiskondade konflikt, Malbork, Masoovia, Mathias von der Recke, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Memeli komtuur, Miitavi komtuur, Miitavi komtuurkond, Moskva suurvürstiriik, Narva, Narva foogt, Narva foogtkond, Novgorodi vabariik, Nurmekund, Ordukäsknik, Ordumeister, Otto von Lauterberg, Paavst, Paide, Paide komtuur, Paide komtuurkond, Palestiina (piirkond), Palgasõdur, Pärnu, Pärnu komtuur, Pärnu komtuurkond, Pöide foogt, Pöide foogtkond, Põltsamaa foogt, Põltsamaa foogtkond, Pihkva vürstiriik, Poola, Poola kuningas, Preisi maameister, Preisimaa hertsog, Preisimaa hertsogiriik, Preislased, Raad, Rakvere, Rakvere foogt, Rakvere foogtkond, Rüütliordu, Rēzekne foogt, Rēzekne foogtkond, Reformatsioon, Rein, Riia, Riia komtuur, Riia loss, Riia peapiiskop, Riigivürst, Ristisõjad Venemaal, Rootsi, Ruhja komtuur, Ruhja komtuurkond, Saaremaa, Sakala, Saksa keel, Saksa meister, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa-Rooma keiser, Saule lahing, Sēlpilsi foogt, Sigulda, Sigulda komtuur, Sigulda komtuurkond, Taani, Taani valdused Eestis, Tallinn, Tallinna komtuur, Tallinna komtuurkond, Toolse foogt, Toolse foogtkond, Vaiga, Valmiera, Vana-Liivimaa, Vasknarva foogt, Vasknarva foogtkond, Võnnu foogt, Võnnu komtuur, Veneetsia, Ventspils, Vestfaal, Viljandi komtuur, Viljandi komtuurkond, Viljandi ordulinnus, Vindavi komtuur, Vindavi komtuurkond, Virumaa, Viterbo, Wilhelm von Hohenzollern, Wolquin, Wolter von Plettenberg, Ykemele, Zygmunt I, Zygmunt II August, 1190, 12. mai, 1207, 1209, 1220, 1223, 1230. aastad, 1236, 1237, 1240. aastad, 1241, 1245, 1248, 1250. aastad, 1251, 1253, 1255, 1260. aastad, 1270, 1272, 1279, 1288, 1291, 1297, 13. sajand, 1305, 1309, 1328, 1330, 1330. aastad, 1340. aastad, 1342, 1343, 1346, 1347, 1349, 1356, 1376, 1383, 1386, 1393, 14. sajand, 1405, 1417, 1420. aastad, 1422, 1428, 1432, 1451, 1452, 1457, 1459, 1461, 1465, 1470, 1470. aastad, 1471, 1472, 1477, 1480, 1481, 1484, 1491, 1495, 15. sajand, 1501, 1503, 1520. aastad, 1524, 1525, 1526, 1527, 1529, 1534, 1547, 1550. aastad, 1558, 1559, 1560, 1561, 1562, 1564, 1576, 16. sajand, 1924, 1926, 1981, 1993, 2002, 2011, 5. märts.