Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivimaa ristisõda ja Madisepäeva lahing
Liivimaa ristisõda ja Madisepäeva lahing on 37 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Bernhard II (Lippe), Daugava, Dünamünde klooster, Eesti, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Tarvel, Harjumaa, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Järvamaa, Kaupo, Latgalid, Läänemaa, Läti Henrik, Lembitu, Liivimaa, Liivlased, Lindanise lahing, Mõõgavendade ordu, Novgorodi vabariik, Otepää piiskopilinnus, Pihkva vürstiriik, Revala, Richard Kleis, Riia, Riia peapiiskopkond, Saarlased, Sakala, Soontagana, ..., Sulev Vahtre, Taani, Tartu lahing (1224), Ugandi, Urmas Eelmäe, Virumaa, Wolquin. Laienda indeks (7 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Liivimaa ristisõda · Albert (Riia piiskop) ja Madisepäeva lahing ·
Bernhard II (Lippe)
Bernhard II kuju Lippstadtis Bernhard II Lippest (Bernhard zur Lippe; umbes 1140 – aprill 1224) oli Lippe isand aastatel 1168–1196 ja Semgallia piiskop 1218–1224.
Bernhard II (Lippe) ja Liivimaa ristisõda · Bernhard II (Lippe) ja Madisepäeva lahing ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Liivimaa ristisõda · Daugava ja Madisepäeva lahing ·
Dünamünde klooster
Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.
Dünamünde klooster ja Liivimaa ristisõda · Dünamünde klooster ja Madisepäeva lahing ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Liivimaa ristisõda · Eesti ja Madisepäeva lahing ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ristisõda · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Madisepäeva lahing ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Liivimaa ristisõda · Enn Tarvel ja Madisepäeva lahing ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Liivimaa ristisõda · Harjumaa ja Madisepäeva lahing ·
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Heiki Valk ja Liivimaa ristisõda · Heiki Valk ja Madisepäeva lahing ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa ristisõda · Henriku Liivimaa kroonika ja Madisepäeva lahing ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Järvamaa ja Liivimaa ristisõda · Järvamaa ja Madisepäeva lahing ·
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Kaupo ja Liivimaa ristisõda · Kaupo ja Madisepäeva lahing ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Liivimaa ristisõda · Latgalid ja Madisepäeva lahing ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Läänemaa ja Liivimaa ristisõda · Läänemaa ja Madisepäeva lahing ·
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Läti Henrik ja Liivimaa ristisõda · Läti Henrik ja Madisepäeva lahing ·
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Lembitu ja Liivimaa ristisõda · Lembitu ja Madisepäeva lahing ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ja Madisepäeva lahing ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Liivimaa ristisõda ja Liivlased · Liivlased ja Madisepäeva lahing ·
Lindanise lahing
Lindanise lahing oli 1219.
Liivimaa ristisõda ja Lindanise lahing · Lindanise lahing ja Madisepäeva lahing ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Madisepäeva lahing ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Liivimaa ristisõda ja Novgorodi vabariik · Madisepäeva lahing ja Novgorodi vabariik ·
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Liivimaa ristisõda ja Otepää piiskopilinnus · Madisepäeva lahing ja Otepää piiskopilinnus ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Liivimaa ristisõda ja Pihkva vürstiriik · Madisepäeva lahing ja Pihkva vürstiriik ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Liivimaa ristisõda ja Revala · Madisepäeva lahing ja Revala ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Liivimaa ristisõda ja Richard Kleis · Madisepäeva lahing ja Richard Kleis ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivimaa ristisõda ja Riia · Madisepäeva lahing ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivimaa ristisõda ja Riia peapiiskopkond · Madisepäeva lahing ja Riia peapiiskopkond ·
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Liivimaa ristisõda ja Saarlased · Madisepäeva lahing ja Saarlased ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Liivimaa ristisõda ja Sakala · Madisepäeva lahing ja Sakala ·
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Liivimaa ristisõda ja Soontagana · Madisepäeva lahing ja Soontagana ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Liivimaa ristisõda ja Sulev Vahtre · Madisepäeva lahing ja Sulev Vahtre ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Liivimaa ristisõda ja Taani · Madisepäeva lahing ja Taani ·
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Liivimaa ristisõda ja Tartu lahing (1224) · Madisepäeva lahing ja Tartu lahing (1224) ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Liivimaa ristisõda ja Ugandi · Madisepäeva lahing ja Ugandi ·
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Liivimaa ristisõda ja Urmas Eelmäe · Madisepäeva lahing ja Urmas Eelmäe ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Liivimaa ristisõda ja Virumaa · Madisepäeva lahing ja Virumaa ·
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Liivimaa ristisõda ja Wolquin · Madisepäeva lahing ja Wolquin ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ristisõda ja Madisepäeva lahing ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ristisõda ja Madisepäeva lahing
Võrdlus Liivimaa ristisõda ja Madisepäeva lahing
Liivimaa ristisõda on 236 suhted, samas Madisepäeva lahing 77. Kuna neil ühist 37, Jaccard indeks on 11.82% = 37 / (236 + 77).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ristisõda ja Madisepäeva lahing. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
