Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu
Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu on 54 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Balduin Alnast, Baltlased, Cēsis, Daugavgrīva, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Tarvel, Foogt, Harjumaa, Henriku Liivimaa kroonika, Innocentius III, Järvamaa, Koknese vürstiriik, Kuramaa, Kuramaa piiskop, Latgalid, Liivimaa, Liivimaa ordu, Novgorodi vabariik, Otepää lahing, Otepää piiskopilinnus, Paavst, Pihkva vürstiriik, Revala, Richard Kleis, Riia, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad Venemaal, Saare-Lääne piiskopkond, Saarlased, ..., Sakala, Saksa ordu, Saule lahing, Semgalid, Sulev Vahtre, Taani, Tartu lahing (1224), Tartu piiskopkond, Tālava, Theoderich (Eestimaa piiskop), Toompea loss, Ugandi, Urmas Eelmäe, Vaiga, Valdemar II, Vana-Liivimaa, Vasall, Võndlased, Võnnu ordulinnus, Venno, Virumaa, Vjatško, Wilhelm Modenast, Wolquin. Laienda indeks (24 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Liivimaa ristisõda · Albert (Riia piiskop) ja Mõõgavendade ordu ·
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Balduin Alnast ja Liivimaa ristisõda · Balduin Alnast ja Mõõgavendade ordu ·
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Liivimaa ristisõda · Baltlased ja Mõõgavendade ordu ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Liivimaa ristisõda · Cēsis ja Mõõgavendade ordu ·
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Daugavgrīva ja Liivimaa ristisõda · Daugavgrīva ja Mõõgavendade ordu ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ristisõda · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Liivimaa ristisõda · Enn Tarvel ja Mõõgavendade ordu ·
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Foogt ja Liivimaa ristisõda · Foogt ja Mõõgavendade ordu ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Liivimaa ristisõda · Harjumaa ja Mõõgavendade ordu ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa ristisõda · Henriku Liivimaa kroonika ja Mõõgavendade ordu ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Innocentius III ja Liivimaa ristisõda · Innocentius III ja Mõõgavendade ordu ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Järvamaa ja Liivimaa ristisõda · Järvamaa ja Mõõgavendade ordu ·
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Koknese vürstiriik ja Liivimaa ristisõda · Koknese vürstiriik ja Mõõgavendade ordu ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Liivimaa ristisõda · Kuramaa ja Mõõgavendade ordu ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Kuramaa piiskop ja Liivimaa ristisõda · Kuramaa piiskop ja Mõõgavendade ordu ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Liivimaa ristisõda · Latgalid ja Mõõgavendade ordu ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ja Mõõgavendade ordu ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Liivimaa ristisõda ja Novgorodi vabariik · Mõõgavendade ordu ja Novgorodi vabariik ·
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Liivimaa ristisõda ja Otepää lahing · Mõõgavendade ordu ja Otepää lahing ·
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Liivimaa ristisõda ja Otepää piiskopilinnus · Mõõgavendade ordu ja Otepää piiskopilinnus ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Liivimaa ristisõda ja Paavst · Mõõgavendade ordu ja Paavst ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Liivimaa ristisõda ja Pihkva vürstiriik · Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Liivimaa ristisõda ja Revala · Mõõgavendade ordu ja Revala ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Liivimaa ristisõda ja Richard Kleis · Mõõgavendade ordu ja Richard Kleis ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivimaa ristisõda ja Riia · Mõõgavendade ordu ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivimaa ristisõda ja Riia peapiiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Liivimaa ristisõda ja Ristisõjad Venemaal · Mõõgavendade ordu ja Ristisõjad Venemaal ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Liivimaa ristisõda ja Saare-Lääne piiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Liivimaa ristisõda ja Saarlased · Mõõgavendade ordu ja Saarlased ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Liivimaa ristisõda ja Sakala · Mõõgavendade ordu ja Sakala ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Liivimaa ristisõda ja Saksa ordu · Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu ·
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Liivimaa ristisõda ja Saule lahing · Mõõgavendade ordu ja Saule lahing ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Liivimaa ristisõda ja Semgalid · Mõõgavendade ordu ja Semgalid ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Liivimaa ristisõda ja Sulev Vahtre · Mõõgavendade ordu ja Sulev Vahtre ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Liivimaa ristisõda ja Taani · Mõõgavendade ordu ja Taani ·
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Liivimaa ristisõda ja Tartu lahing (1224) · Mõõgavendade ordu ja Tartu lahing (1224) ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Liivimaa ristisõda ja Tartu piiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkond ·
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Liivimaa ristisõda ja Tālava · Mõõgavendade ordu ja Tālava ·
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion. Lk 47 Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).
Liivimaa ristisõda ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Mõõgavendade ordu ja Theoderich (Eestimaa piiskop) ·
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Liivimaa ristisõda ja Toompea loss · Mõõgavendade ordu ja Toompea loss ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Liivimaa ristisõda ja Ugandi · Mõõgavendade ordu ja Ugandi ·
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Liivimaa ristisõda ja Urmas Eelmäe · Mõõgavendade ordu ja Urmas Eelmäe ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Liivimaa ristisõda ja Vaiga · Mõõgavendade ordu ja Vaiga ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Liivimaa ristisõda ja Valdemar II · Mõõgavendade ordu ja Valdemar II ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Liivimaa ristisõda ja Vana-Liivimaa · Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Liivimaa ristisõda ja Vasall · Mõõgavendade ordu ja Vasall ·
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Liivimaa ristisõda ja Võndlased · Mõõgavendade ordu ja Võndlased ·
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Liivimaa ristisõda ja Võnnu ordulinnus · Mõõgavendade ordu ja Võnnu ordulinnus ·
Venno
Venno (ka Wenno, Vinno, Vinne, Wyno, Wynne; surnud 1209) oli Mõõgavendade ordu esimene ordumeister (aastatel 1204–1209).
Liivimaa ristisõda ja Venno · Mõõgavendade ordu ja Venno ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Liivimaa ristisõda ja Virumaa · Mõõgavendade ordu ja Virumaa ·
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Liivimaa ristisõda ja Vjatško · Mõõgavendade ordu ja Vjatško ·
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Liivimaa ristisõda ja Wilhelm Modenast · Mõõgavendade ordu ja Wilhelm Modenast ·
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Liivimaa ristisõda ja Wolquin · Mõõgavendade ordu ja Wolquin ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu
Võrdlus Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu
Liivimaa ristisõda on 236 suhted, samas Mõõgavendade ordu 178. Kuna neil ühist 54, Jaccard indeks on 13.04% = 54 / (236 + 178).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
