Sarnasusi Liivimaa ristisõda ja Ristisõjad
Liivimaa ristisõda ja Ristisõjad on 37 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Anders Sunesen, Clemens III, Eesti, Eestlased, Honorius III, Innocentius III, Jäälahing, Katoliku kirik, Kristlus, Kuralased, Latgalid, Läänemeri, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivlased, Lundi peapiiskopkond, Mõõgavendade ordu, Misjon, Norra, Paavst, Püha maa, Põhjala ristisõjad, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad, Ristisõjad Venemaal, Rooma, Rootsi, Saarlased, Saksa ordu, ..., Saksimaa hertsogiriik, Taani, Taani kuningas, Vana-Liivimaa, Vendid, 12. sajand, 13. sajand. Laienda indeks (7 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Liivimaa ristisõda · Albert (Riia piiskop) ja Ristisõjad ·
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Anders Sunesen ja Liivimaa ristisõda · Anders Sunesen ja Ristisõjad ·
Clemens III
Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.
Clemens III ja Liivimaa ristisõda · Clemens III ja Ristisõjad ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Liivimaa ristisõda · Eesti ja Ristisõjad ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eestlased ja Liivimaa ristisõda · Eestlased ja Ristisõjad ·
Honorius III
Honorius III (Cencio Savelli, ka Cencius või Cencius Camerarius; 1150 ? – 18. märts 1227) oli paavst 1216–1227.
Honorius III ja Liivimaa ristisõda · Honorius III ja Ristisõjad ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Innocentius III ja Liivimaa ristisõda · Innocentius III ja Ristisõjad ·
Jäälahing
Jäälahing oli 5. aprillil 1242 Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vabariigi sõjasalkade vahel.
Jäälahing ja Liivimaa ristisõda · Jäälahing ja Ristisõjad ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Liivimaa ristisõda · Katoliku kirik ja Ristisõjad ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Liivimaa ristisõda · Kristlus ja Ristisõjad ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Kuralased ja Liivimaa ristisõda · Kuralased ja Ristisõjad ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Liivimaa ristisõda · Latgalid ja Ristisõjad ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Liivimaa ristisõda · Läänemeri ja Ristisõjad ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ja Ristisõjad ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ordu ja Ristisõjad ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Liivimaa ristisõda ja Liivlased · Liivlased ja Ristisõjad ·
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Liivimaa ristisõda ja Lundi peapiiskopkond · Lundi peapiiskopkond ja Ristisõjad ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Ristisõjad ·
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Liivimaa ristisõda ja Misjon · Misjon ja Ristisõjad ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Liivimaa ristisõda ja Norra · Norra ja Ristisõjad ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Liivimaa ristisõda ja Paavst · Paavst ja Ristisõjad ·
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.
Liivimaa ristisõda ja Püha maa · Püha maa ja Ristisõjad ·
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Liivimaa ristisõda ja Põhjala ristisõjad · Põhjala ristisõjad ja Ristisõjad ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivimaa ristisõda ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Ristisõjad ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Liivimaa ristisõda ja Ristisõjad · Ristisõjad ja Ristisõjad ·
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Liivimaa ristisõda ja Ristisõjad Venemaal · Ristisõjad ja Ristisõjad Venemaal ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Liivimaa ristisõda ja Rooma · Ristisõjad ja Rooma ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Liivimaa ristisõda ja Rootsi · Ristisõjad ja Rootsi ·
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Liivimaa ristisõda ja Saarlased · Ristisõjad ja Saarlased ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Liivimaa ristisõda ja Saksa ordu · Ristisõjad ja Saksa ordu ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Liivimaa ristisõda ja Saksimaa hertsogiriik · Ristisõjad ja Saksimaa hertsogiriik ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Liivimaa ristisõda ja Taani · Ristisõjad ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Liivimaa ristisõda ja Taani kuningas · Ristisõjad ja Taani kuningas ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Liivimaa ristisõda ja Vana-Liivimaa · Ristisõjad ja Vana-Liivimaa ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Liivimaa ristisõda ja Vendid · Ristisõjad ja Vendid ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Liivimaa ristisõda · 12. sajand ja Ristisõjad ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Liivimaa ristisõda · 13. sajand ja Ristisõjad ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ristisõda ja Ristisõjad ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ristisõda ja Ristisõjad
Võrdlus Liivimaa ristisõda ja Ristisõjad
Liivimaa ristisõda on 236 suhted, samas Ristisõjad 235. Kuna neil ühist 37, Jaccard indeks on 7.86% = 37 / (236 + 235).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ristisõda ja Ristisõjad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: