Sarnasusi Liivlased ja Põhjala ristisõjad
Liivlased ja Põhjala ristisõjad on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Ako, Albert (Riia piiskop), Kuralased, Kuramaa, Latgalid, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Mõõgavendade ordu, Paavst, Riia peapiiskopkond, Saksimaa.
Ako
Ako oli Holmi liivlaste vanem, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.
Ako ja Liivlased · Ako ja Põhjala ristisõjad ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Liivlased · Albert (Riia piiskop) ja Põhjala ristisõjad ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Kuralased ja Liivlased · Kuralased ja Põhjala ristisõjad ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Liivlased · Kuramaa ja Põhjala ristisõjad ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Liivlased · Latgalid ja Põhjala ristisõjad ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Liivlased · Liivimaa ordu ja Põhjala ristisõjad ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Liivimaa ristisõda ja Liivlased · Liivimaa ristisõda ja Põhjala ristisõjad ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivlased ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Põhjala ristisõjad ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Liivlased ja Paavst · Põhjala ristisõjad ja Paavst ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivlased ja Riia peapiiskopkond · Põhjala ristisõjad ja Riia peapiiskopkond ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivlased ja Põhjala ristisõjad ühist
- Millised on sarnasused Liivlased ja Põhjala ristisõjad
Võrdlus Liivlased ja Põhjala ristisõjad
Liivlased on 180 suhted, samas Põhjala ristisõjad 59. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 4.60% = 11 / (180 + 59).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivlased ja Põhjala ristisõjad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: