Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivlased ja Riia peapiiskopkond
Liivlased ja Riia peapiiskopkond on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Berthold (Liivimaa piiskop), Coelestinus III, Daugava, Idumea, Ikšķile, Ladina keel, Latgalid, Läti, Lielvārde, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Mārtiņsala, Mõõgavendade ordu, Meinhard, Metsapoole, Paavst, Pihkva vürstiriik, Riia, Riia lahing (1198), Saksa keel, Turaida (ajalooline piirkond), Väina liivlased, Võndlased, Vidzeme.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Liivlased · Albert (Riia piiskop) ja Riia peapiiskopkond ·
Berthold (Liivimaa piiskop)
Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.
Berthold (Liivimaa piiskop) ja Liivlased · Berthold (Liivimaa piiskop) ja Riia peapiiskopkond ·
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Coelestinus III ja Liivlased · Coelestinus III ja Riia peapiiskopkond ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Liivlased · Daugava ja Riia peapiiskopkond ·
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Idumea ja Liivlased · Idumea ja Riia peapiiskopkond ·
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Ikšķile ja Liivlased · Ikšķile ja Riia peapiiskopkond ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Liivlased · Ladina keel ja Riia peapiiskopkond ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Liivlased · Latgalid ja Riia peapiiskopkond ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Liivlased · Läti ja Riia peapiiskopkond ·
Lielvārde
Andrejs Pumpursi majamuuseum Lielvārde (saksa Lennewarden) on linn Lätis Daugava paremal kaldal.
Lielvārde ja Liivlased · Lielvārde ja Riia peapiiskopkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Liivlased · Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Liivlased · Liivimaa ja Riia peapiiskopkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Liivlased · Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Mārtiņsala
Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.
Liivlased ja Mārtiņsala · Mārtiņsala ja Riia peapiiskopkond ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivlased ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Liivlased ja Meinhard · Meinhard ja Riia peapiiskopkond ·
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Liivlased ja Metsapoole · Metsapoole ja Riia peapiiskopkond ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Liivlased ja Paavst · Paavst ja Riia peapiiskopkond ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Liivlased ja Pihkva vürstiriik · Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskopkond ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivlased ja Riia · Riia ja Riia peapiiskopkond ·
Riia lahing (1198)
Riia lahing oli 1198.
Liivlased ja Riia lahing (1198) · Riia lahing (1198) ja Riia peapiiskopkond ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Liivlased ja Saksa keel · Riia peapiiskopkond ja Saksa keel ·
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond) · Riia peapiiskopkond ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Liivlased ja Väina liivlased · Riia peapiiskopkond ja Väina liivlased ·
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Liivlased ja Võndlased · Riia peapiiskopkond ja Võndlased ·
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivlased ja Riia peapiiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Liivlased ja Riia peapiiskopkond
Võrdlus Liivlased ja Riia peapiiskopkond
Liivlased on 180 suhted, samas Riia peapiiskopkond 108. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 9.03% = 26 / (180 + 108).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivlased ja Riia peapiiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
