Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivlased ja Sakala
Liivlased ja Sakala on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Eesti, Emakeele Selts, Enn Ernits, Evald Tõnisson, Henriku Liivimaa kroonika, Idumea, Karl Pajusalu, Katk, Kaupo, Kristlus, Ladina keel, Latgalid, Läti, Liivimaa ristisõda, Mõõgavendade ordu, Metsapoole, Noorem rauaaeg, Pihkva, Pihkva vürstiriik, Polotski vürstiriik, Riia, Riia peapiiskopkond, Sakala, Tallinn, Tartu, Tartu Ülikool, Turaida (ajalooline piirkond), Valter Lang, Võnnu muinaslinnus.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Liivlased · Albert (Riia piiskop) ja Sakala ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Liivlased · Eesti ja Sakala ·
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Emakeele Selts ja Liivlased · Emakeele Selts ja Sakala ·
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Enn Ernits ja Liivlased · Enn Ernits ja Sakala ·
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Evald Tõnisson ja Liivlased · Evald Tõnisson ja Sakala ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Liivlased · Henriku Liivimaa kroonika ja Sakala ·
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Idumea ja Liivlased · Idumea ja Sakala ·
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Karl Pajusalu ja Liivlased · Karl Pajusalu ja Sakala ·
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Katk ja Liivlased · Katk ja Sakala ·
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Kaupo ja Liivlased · Kaupo ja Sakala ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Liivlased · Kristlus ja Sakala ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Liivlased · Ladina keel ja Sakala ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Liivlased · Latgalid ja Sakala ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Liivlased · Läti ja Sakala ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Liivimaa ristisõda ja Liivlased · Liivimaa ristisõda ja Sakala ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivlased ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Sakala ·
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Liivlased ja Metsapoole · Metsapoole ja Sakala ·
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Liivlased ja Noorem rauaaeg · Noorem rauaaeg ja Sakala ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Liivlased ja Pihkva · Pihkva ja Sakala ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Liivlased ja Pihkva vürstiriik · Pihkva vürstiriik ja Sakala ·
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Liivlased ja Polotski vürstiriik · Polotski vürstiriik ja Sakala ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivlased ja Riia · Riia ja Sakala ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivlased ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Sakala ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Liivlased ja Sakala · Sakala ja Sakala ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Liivlased ja Tallinn · Sakala ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Liivlased ja Tartu · Sakala ja Tartu ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Liivlased ja Tartu Ülikool · Sakala ja Tartu Ülikool ·
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond) · Sakala ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Liivlased ja Valter Lang · Sakala ja Valter Lang ·
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Liivlased ja Võnnu muinaslinnus · Sakala ja Võnnu muinaslinnus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivlased ja Sakala ühist
- Millised on sarnasused Liivlased ja Sakala
Võrdlus Liivlased ja Sakala
Liivlased on 180 suhted, samas Sakala 186. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 8.20% = 30 / (180 + 186).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivlased ja Sakala. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
