Sarnasusi Liivlased ja Virumaa
Liivlased ja Virumaa on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Arheoloogiline kultuur, Edgar V. Saks, Eesti, Evald Tõnisson, Henriku Liivimaa kroonika, Katk, Kääbas, Kihelkond, Kristlus, Ladina keel, Latgalid, Läänemeresoomlased, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Mõõgavendade ordu, Noorem rauaaeg, Paavst, Põhjasõda, Pihkva vürstiriik, Riia, Riia peapiiskopkond, Ruunikivi, Sakala, Saksa keel, Skandinaavia, Tallinn, Talupoeg, ..., Valter Lang, Veliki Novgorod. Laienda indeks (2 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Liivlased · Albert (Riia piiskop) ja Virumaa ·
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Arheoloogiline kultuur ja Liivlased · Arheoloogiline kultuur ja Virumaa ·
Edgar V. Saks
Edgar Valter Saks (25. jaanuar 1910 Tartu – 11. aprill 1984 Montréal, Kanada) oli Eesti poliitik, publitsist, majandustegelane, harrastusajaloolane ja kirjanik, haridusminister eksiilis 8.
Edgar V. Saks ja Liivlased · Edgar V. Saks ja Virumaa ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Liivlased · Eesti ja Virumaa ·
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Evald Tõnisson ja Liivlased · Evald Tõnisson ja Virumaa ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Liivlased · Henriku Liivimaa kroonika ja Virumaa ·
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Katk ja Liivlased · Katk ja Virumaa ·
Kääbas
Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.
Kääbas ja Liivlased · Kääbas ja Virumaa ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Kihelkond ja Liivlased · Kihelkond ja Virumaa ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Liivlased · Kristlus ja Virumaa ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Liivlased · Ladina keel ja Virumaa ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Liivlased · Latgalid ja Virumaa ·
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Läänemeresoomlased ja Liivlased · Läänemeresoomlased ja Virumaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Liivlased · Liivi sõda ja Virumaa ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Liivlased · Liivimaa ja Virumaa ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Liivlased · Liivimaa ordu ja Virumaa ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Liivimaa ristisõda ja Liivlased · Liivimaa ristisõda ja Virumaa ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivlased ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Virumaa ·
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Liivlased ja Noorem rauaaeg · Noorem rauaaeg ja Virumaa ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Liivlased ja Paavst · Paavst ja Virumaa ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Liivlased ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Virumaa ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Liivlased ja Pihkva vürstiriik · Pihkva vürstiriik ja Virumaa ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivlased ja Riia · Riia ja Virumaa ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivlased ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Virumaa ·
Ruunikivi
Ruunikivi Rootsis Ruunikivi (Kolunda, Stenkvista, Södermanland, Rootsi) kirjaga ''': þaiR: situ: stin: suniR: þurkitils: auk: fulku hiar: faþur: auk: muþur: iftiR ' kiarþu ' trikila:''' "Nad paigutasid selle kivi siia, Þorketill ja Folka pojad, et mälestada isa ja ema. (Nad) tegid (seda) uhkelt." Ruunikivi on surnu mälestuseks paigaldatud, harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste.
Liivlased ja Ruunikivi · Ruunikivi ja Virumaa ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Liivlased ja Sakala · Sakala ja Virumaa ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Liivlased ja Saksa keel · Saksa keel ja Virumaa ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Liivlased ja Skandinaavia · Skandinaavia ja Virumaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Liivlased ja Tallinn · Tallinn ja Virumaa ·
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Liivlased ja Talupoeg · Talupoeg ja Virumaa ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Liivlased ja Valter Lang · Valter Lang ja Virumaa ·
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivlased ja Virumaa ühist
- Millised on sarnasused Liivlased ja Virumaa
Võrdlus Liivlased ja Virumaa
Liivlased on 180 suhted, samas Virumaa 315. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 6.46% = 32 / (180 + 315).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivlased ja Virumaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: