Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Limburgi hertsogkond ja Madalmaad
Limburgi hertsogkond ja Madalmaad on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Lotring, Belgia, Brabanti hertsogkond, Burgundia hertsogkond, Burgundia Madalmaad, Felipe II, Gallia Belgica, Gallid, Germaanlased, Habsburgid, Hispaania pärilussõda, Hollandi Vabariik, Kaheksakümneaastane sõda, Karl V, Lõuna-Madalmaad, Luksemburgi krahvkond, Prantsusmaa, Rooma keisririik, Saksa-Rooma riik, Seitseteist provintsi, Vestfaali rahu, Viini kongress.
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Alam-Lotring ja Limburgi hertsogkond · Alam-Lotring ja Madalmaad ·
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Belgia ja Limburgi hertsogkond · Belgia ja Madalmaad ·
Brabanti hertsogkond
Brabanti hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1183.
Brabanti hertsogkond ja Limburgi hertsogkond · Brabanti hertsogkond ja Madalmaad ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Burgundia hertsogkond ja Limburgi hertsogkond · Burgundia hertsogkond ja Madalmaad ·
Burgundia Madalmaad
Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois'-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482.
Burgundia Madalmaad ja Limburgi hertsogkond · Burgundia Madalmaad ja Madalmaad ·
Felipe II
Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.
Felipe II ja Limburgi hertsogkond · Felipe II ja Madalmaad ·
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Gallia Belgica ja Limburgi hertsogkond · Gallia Belgica ja Madalmaad ·
Gallid
Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.
Gallid ja Limburgi hertsogkond · Gallid ja Madalmaad ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Germaanlased ja Limburgi hertsogkond · Germaanlased ja Madalmaad ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Limburgi hertsogkond · Habsburgid ja Madalmaad ·
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Hispaania pärilussõda ja Limburgi hertsogkond · Hispaania pärilussõda ja Madalmaad ·
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Hollandi Vabariik ja Limburgi hertsogkond · Hollandi Vabariik ja Madalmaad ·
Kaheksakümneaastane sõda
Kaheksakümneaastane sõda (hollandi keeles: Tachtigjarige Oorlog; hispaania keeles: Guerra de los Ochenta Años) või Hollandi iseseisvussõda (1568–1648) oli seitsmeteistkümne provintsi ülestõus (tänapäeval Holland, Belgia ja Luksemburg) Hispaania ülemvõimu vastu.
Kaheksakümneaastane sõda ja Limburgi hertsogkond · Kaheksakümneaastane sõda ja Madalmaad ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Karl V ja Limburgi hertsogkond · Karl V ja Madalmaad ·
Lõuna-Madalmaad
pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.
Lõuna-Madalmaad ja Limburgi hertsogkond · Lõuna-Madalmaad ja Madalmaad ·
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Limburgi hertsogkond ja Luksemburgi krahvkond · Luksemburgi krahvkond ja Madalmaad ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Limburgi hertsogkond ja Prantsusmaa · Madalmaad ja Prantsusmaa ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Limburgi hertsogkond ja Rooma keisririik · Madalmaad ja Rooma keisririik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Limburgi hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Madalmaad ja Saksa-Rooma riik ·
Seitseteist provintsi
Seitseteist provintsi oli mõiste, mida kasutati Habsburgide Madalmaade keiserlikes osariikides 15.
Limburgi hertsogkond ja Seitseteist provintsi · Madalmaad ja Seitseteist provintsi ·
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Limburgi hertsogkond ja Vestfaali rahu · Madalmaad ja Vestfaali rahu ·
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Limburgi hertsogkond ja Viini kongress · Madalmaad ja Viini kongress ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Limburgi hertsogkond ja Madalmaad ühist
- Millised on sarnasused Limburgi hertsogkond ja Madalmaad
Võrdlus Limburgi hertsogkond ja Madalmaad
Limburgi hertsogkond on 63 suhted, samas Madalmaad 89. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 14.47% = 22 / (63 + 89).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Limburgi hertsogkond ja Madalmaad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
