Sisukord
48 suhted: Austraalia, Šotimaa, Balkani poolsaar, Bentos, Carl von Linné, Eesti kalade süstemaatiline nimestik, Egeuse meri, Euroopa, Hiiumaa, India, Island, Järv, Jenissei, Kakandilised, Kalamari, Karpkalalised, Karplased, Keelikloomad, Kesk-Euroopa, Kiiruimsed, Kirpvähilised, Krimm, Kudemine, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Euroopa, Levila, Limused, Litoraal, Loomad, Mageveekalad, Muda, Põhja-Aafrika, Põhja-Ameerika, Punntigu, Riimvesi, Seisuveekogu, Siber, Skandinaavia, Suguküpsus, Surusääsklased, Tšiili, Uus-Meremaa, Vastne, Vähilaadsed, Võrtsjärv, Vesikirbulised, Viljastumine, Zooplankton.
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Linask ja Austraalia
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Vaata Linask ja Šotimaa
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Vaata Linask ja Balkani poolsaar
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Vaata Linask ja Bentos
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Linask ja Carl von Linné
Eesti kalade süstemaatiline nimestik
"Eesti kalade süstemaatiline nimestik" loetleb Eesti kalad (sh sõõrsuud) süstemaatikapõhiselt.
Vaata Linask ja Eesti kalade süstemaatiline nimestik
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Vaata Linask ja Egeuse meri
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Linask ja Euroopa
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Linask ja Hiiumaa
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Linask ja India
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Linask ja Island
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Linask ja Järv
Jenissei
Jenissei hüdrograaf Jenissei (vene Енисей) on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkus 3487 km, koos Väike-Jenisseiga 4102 km, valgla 2,58 miljonit km², vooluhulk 17,8 tuhat m³/s, suudmes 19,8 tuhat m³/s.
Vaata Linask ja Jenissei
Kakandilised
Kakandilised (Isopoda) on vähilaadsete alamhõimkonda kuuluv mitmepalgeline selts vähilisi.
Vaata Linask ja Kakandilised
Kalamari
Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.
Vaata Linask ja Kalamari
Karpkalalised
Karpkalalised (Cypriniformes) on kiiruimsete klassi kuuluv selts kalu.
Vaata Linask ja Karpkalalised
Karplased
Karplased ehk karpkalalased (Cyprinidae) on karpkalaliste seltsi kuuluv sugukond kalu.
Vaata Linask ja Karplased
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Linask ja Keelikloomad
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Linask ja Kesk-Euroopa
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Linask ja Kiiruimsed
Kirpvähilised
Kirpvähilised ehk amfipoodid (Amphipoda) on vähkide alamhõimkonda kuuluv selts.
Vaata Linask ja Kirpvähilised
Krimm
See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).
Vaata Linask ja Krimm
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Vaata Linask ja Kudemine
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.
Vaata Linask ja Lõuna-Aafrika
Lõuna-Euroopa
Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.
Vaata Linask ja Lõuna-Euroopa
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Vaata Linask ja Levila
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Linask ja Limused
Litoraal
Litoraal ehk litoraalivöönd on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-)piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.
Vaata Linask ja Litoraal
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Linask ja Loomad
Mageveekalad
Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).
Vaata Linask ja Mageveekalad
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Vaata Linask ja Muda
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Vaata Linask ja Põhja-Aafrika
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Linask ja Põhja-Ameerika
Punntigu
Punntigu (Radix) on tigude perekond mudatigulaste sugukonnas.
Vaata Linask ja Punntigu
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Vaata Linask ja Riimvesi
Seisuveekogu
Seisuveekogu on mandriveekogu, milles vesi seisab (ei voola) ja veevahetus on aeglane.
Vaata Linask ja Seisuveekogu
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Linask ja Siber
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Linask ja Skandinaavia
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Vaata Linask ja Suguküpsus
Surusääsklased
Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
Vaata Linask ja Surusääsklased
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Vaata Linask ja Tšiili
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Linask ja Uus-Meremaa
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Linask ja Vastne
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Linask ja Vähilaadsed
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Vaata Linask ja Võrtsjärv
Vesikirbulised
Vesikirbulised ehk kladotseerid (Diplostraca/Cladocera) on selts väikeseid vähke lõpusjalgsete klassist.
Vaata Linask ja Vesikirbulised
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Vaata Linask ja Viljastumine
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Vaata Linask ja Zooplankton
Tuntud ka kui Tinca tinca.