Sarnasusi Linnud ja Maolised
Linnud ja Maolised on 99 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Alalõualuu, Aordikaar, Aort, Arter, Carl von Linné, Diapsiidid, Emakas, Endokriinsüsteem, Erütrotsüüt, Füsioloogia, Hambad, Hingamine, Hingetoru, Hormoonid, Imetajad, Immuunsüsteem, Inglise keel, Inimene, Instinkt, Jämesool, Kaelalülid, Käbikeha, Käitumine, Kõrvalkilpnääre, Keelikloomad, Keskaju, Keskkõrv, Kilpnääre, Klass (bioloogia), ..., Kloaak, Kohastumus, Kolju, Kopsuarter, Kopsud, Kraniaalnärvid, Kude, Kusepõis, Kusi, Lämmastik, Lümfiklapikud, Lümfisüdamed, Lümfisõlm, Lümfisooned, Lümfoidkude, Lihas, Liik (bioloogia), Loomad, Magu, Maolised, Metabolism, Muna, Munajuha, Munandimanus, Munasari, Nahk, Näärmed, Nägemine, Neerud, Neerupealis, Otsaju, Põrn, Peaaju, Peabronh, Peensool, Pelikanilised, Piklikaju, Puu, Rakk, Rakutuum, Rinnak, Rinnalülid, Ristluu, Roided, Roomajad, Sabalülid, Söögitoru, Süda, Süljenäärmed, Seemnejuha, Seemnesari, Selgroog, Selgroogsed, Seljaaju, Silm, Silmalaug, Skelett, Sool (anatoomia), Sperm, Sugunääre, Suguti, Suur vereringe, Trummikile, Vaheaju, Väikeaju, Veekogu, Veen, Veresoon, Veri. Laienda indeks (69 rohkem) »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Linnud · Ajuripats ja Maolised ·
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Alalõualuu ja Linnud · Alalõualuu ja Maolised ·
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Aordikaar ja Linnud · Aordikaar ja Maolised ·
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Aort ja Linnud · Aort ja Maolised ·
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Arter ja Linnud · Arter ja Maolised ·
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Carl von Linné ja Linnud · Carl von Linné ja Maolised ·
Diapsiidid
Diapsiidid (Diapsida) on roomajate alamklass.
Diapsiidid ja Linnud · Diapsiidid ja Maolised ·
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Emakas ja Linnud · Emakas ja Maolised ·
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Endokriinsüsteem ja Linnud · Endokriinsüsteem ja Maolised ·
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Erütrotsüüt ja Linnud · Erütrotsüüt ja Maolised ·
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Füsioloogia ja Linnud · Füsioloogia ja Maolised ·
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Hambad ja Linnud · Hambad ja Maolised ·
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Hingamine ja Linnud · Hingamine ja Maolised ·
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Hingetoru ja Linnud · Hingetoru ja Maolised ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Hormoonid ja Linnud · Hormoonid ja Maolised ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Linnud · Imetajad ja Maolised ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Immuunsüsteem ja Linnud · Immuunsüsteem ja Maolised ·
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Inglise keel ja Linnud · Inglise keel ja Maolised ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Linnud · Inimene ja Maolised ·
Instinkt
Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.
Instinkt ja Linnud · Instinkt ja Maolised ·
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Jämesool ja Linnud · Jämesool ja Maolised ·
Kaelalülid
Kaelalülid (ladina vertebrae cervicales, ainsuses vertebra cevricalis) on paljude selgroogsete loomade selgroo ülemised lülid, mis järgnevad ajukoljule ja moodustavad kaela luulise aluse – kaelaskeleti, ka skeleti luu.
Kaelalülid ja Linnud · Kaelalülid ja Maolised ·
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Käbikeha ja Linnud · Käbikeha ja Maolised ·
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Käitumine ja Linnud · Käitumine ja Maolised ·
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Kõrvalkilpnääre ja Linnud · Kõrvalkilpnääre ja Maolised ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Keelikloomad ja Linnud · Keelikloomad ja Maolised ·
Keskaju
Keskaju (ladina mesencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.
Keskaju ja Linnud · Keskaju ja Maolised ·
Keskkõrv
Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.
Keskkõrv ja Linnud · Keskkõrv ja Maolised ·
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Kilpnääre ja Linnud · Kilpnääre ja Maolised ·
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Klass (bioloogia) ja Linnud · Klass (bioloogia) ja Maolised ·
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Kloaak ja Linnud · Kloaak ja Maolised ·
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Kohastumus ja Linnud · Kohastumus ja Maolised ·
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Kolju ja Linnud · Kolju ja Maolised ·
Kopsuarter
Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.
Kopsuarter ja Linnud · Kopsuarter ja Maolised ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kopsud ja Linnud · Kopsud ja Maolised ·
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Kraniaalnärvid ja Linnud · Kraniaalnärvid ja Maolised ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Kude ja Linnud · Kude ja Maolised ·
Kusepõis
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.
Kusepõis ja Linnud · Kusepõis ja Maolised ·
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Kusi ja Linnud · Kusi ja Maolised ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Linnud · Lämmastik ja Maolised ·
Lümfiklapikud
Lümfiklapikuteks ehk lümfiklappideks ehk lümfisoone klappideks (ladina valvulae lymphaticae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfikapillaarides ja lümfisoonte ning lümfiteede seintel paiknevaid klappe.
Lümfiklapikud ja Linnud · Lümfiklapikud ja Maolised ·
Lümfisüdamed
Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.
Lümfisüdamed ja Linnud · Lümfisüdamed ja Maolised ·
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Lümfisõlm ja Linnud · Lümfisõlm ja Maolised ·
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Lümfisooned ja Linnud · Lümfisooned ja Maolised ·
Lümfoidkude
Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.
Lümfoidkude ja Linnud · Lümfoidkude ja Maolised ·
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Lihas ja Linnud · Lihas ja Maolised ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Liik (bioloogia) ja Linnud · Liik (bioloogia) ja Maolised ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Linnud ja Loomad · Loomad ja Maolised ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Linnud ja Magu · Magu ja Maolised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Linnud ja Maolised · Maolised ja Maolised ·
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Linnud ja Metabolism · Maolised ja Metabolism ·
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Linnud ja Muna · Maolised ja Muna ·
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Linnud ja Munajuha · Maolised ja Munajuha ·
Munandimanus
Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund.
Linnud ja Munandimanus · Maolised ja Munandimanus ·
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Linnud ja Munasari · Maolised ja Munasari ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Linnud ja Nahk · Maolised ja Nahk ·
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Linnud ja Näärmed · Maolised ja Näärmed ·
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Linnud ja Nägemine · Maolised ja Nägemine ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Linnud ja Neerud · Maolised ja Neerud ·
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Linnud ja Neerupealis · Maolised ja Neerupealis ·
Otsaju
Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.
Linnud ja Otsaju · Maolised ja Otsaju ·
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Linnud ja Põrn · Maolised ja Põrn ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Linnud ja Peaaju · Maolised ja Peaaju ·
Peabronh
Peabronh (ladina keeles bronchus principalis) on paljudel selgroogsetel paariline bronhide ja hingamisteede osa, mille seinu toestavad kõhrerõngad.
Linnud ja Peabronh · Maolised ja Peabronh ·
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Linnud ja Peensool · Maolised ja Peensool ·
Pelikanilised
Pelikanilised(Pelecaniformes) on kosmopoliitne lindude selts.
Linnud ja Pelikanilised · Maolised ja Pelikanilised ·
Piklikaju
Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.
Linnud ja Piklikaju · Maolised ja Piklikaju ·
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Linnud ja Puu · Maolised ja Puu ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Linnud ja Rakk · Maolised ja Rakk ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Linnud ja Rakutuum · Maolised ja Rakutuum ·
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Linnud ja Rinnak · Maolised ja Rinnak ·
Rinnalülid
Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates Rinnalülid (vertebrae thoracales) on selgroogsete selgroo keskosas paiknevaid lülid, mille külge kinnituvad roided.
Linnud ja Rinnalülid · Maolised ja Rinnalülid ·
Ristluu
Ristluu (ladina keeles os sacrum) on paljudel täiskasvanud selgroogsetel ristluulülidest kokkukasvanud luu.
Linnud ja Ristluu · Maolised ja Ristluu ·
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Linnud ja Roided · Maolised ja Roided ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Linnud ja Roomajad · Maolised ja Roomajad ·
Sabalülid
Sabalülid (ladina vertebrae caudales; ainsuses vertebra caudalis) on paljude sabaga selgroogsete loomade skeleti luud.
Linnud ja Sabalülid · Maolised ja Sabalülid ·
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Linnud ja Söögitoru · Maolised ja Söögitoru ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Linnud ja Süda · Maolised ja Süda ·
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Linnud ja Süljenäärmed · Maolised ja Süljenäärmed ·
Seemnejuha
Seemnejuha (ductus deferens; vas deferens) on paljude selgroogsete isasloomade paariline sisesuguelund.
Linnud ja Seemnejuha · Maolised ja Seemnejuha ·
Seemnesari
Seemnesari ehk raig on paljude isaste selgrootute ja selgroogsete sisemine paariline suguelund.
Linnud ja Seemnesari · Maolised ja Seemnesari ·
Selgroog
Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.
Linnud ja Selgroog · Maolised ja Selgroog ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Linnud ja Selgroogsed · Maolised ja Selgroogsed ·
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Linnud ja Seljaaju · Maolised ja Seljaaju ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Linnud ja Silm · Maolised ja Silm ·
Silmalaug
Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.
Linnud ja Silmalaug · Maolised ja Silmalaug ·
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Linnud ja Skelett · Maolised ja Skelett ·
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Linnud ja Sool (anatoomia) · Maolised ja Sool (anatoomia) ·
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Linnud ja Sperm · Maolised ja Sperm ·
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Linnud ja Sugunääre · Maolised ja Sugunääre ·
Suguti
Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.
Linnud ja Suguti · Maolised ja Suguti ·
Suur vereringe
Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.
Linnud ja Suur vereringe · Maolised ja Suur vereringe ·
Trummikile
Trummikile (ladina keeles membrana tympanica; membrana tympani) on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast.
Linnud ja Trummikile · Maolised ja Trummikile ·
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Linnud ja Vaheaju · Maolised ja Vaheaju ·
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Linnud ja Väikeaju · Maolised ja Väikeaju ·
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Linnud ja Veekogu · Maolised ja Veekogu ·
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Linnud ja Veen · Maolised ja Veen ·
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Linnud ja Veresoon · Maolised ja Veresoon ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Linnud ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Linnud ja Maolised
Võrdlus Linnud ja Maolised
Linnud on 212 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 99, Jaccard indeks on 11.34% = 99 / (212 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Linnud ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: